1953
FAI geofüüsikaobservatooriumi
väljaarendamisplaanis fikseeritakse töösuundadeks Eesti kliima uurimine (peamiselt
mikrokliima), aktinomeetria, agrokliima, teoreetilised uuringud meteoroloogia ja
aktinomeetria valdkonnas.
J. Ross alustab kiirgusmõõtmisi taimkattes, 1956. aastal alustab
taimkatte kiirgusrežiimi uurimist Heino Tooming.
1954
Aktinomeetriauuringud otsustatakse viia Tartu ülikooli, aga tegelikult vist siiski
ei viida. H. Liidemaa ja H. Baumann lahkuvad FAI-st ülikooli.
1955
Aktinomeetriajaam nimetatakse aktinomeetria laboratooriumiks.
Kiirgusmõõtmised Tartu aktinomeetriajaamas.
1957
Tartus korraldatakse üleliiduline aktinomeetriakonverents.
Juhan Ross kaitses kandidaadiväitekirja
"Maapinna lühilainelise kiirguse mõõtmise probleemid".
Valdur Tiit alustab kevadel helkivate ööpilvede vaatluste organiseerimist,
sellega on seotud ka Herbert Niilisk. Vaatlused algavad suvel nii Tallinnas
(Ch. Villmann
jt.) kui Tartus (Ü. Veltmann, T. Kala). Nii aktinomeetrilised mõõtmised
Tartus kui helkivate ööpilvede vaatlused on osa rahvusvahelise geofüüsika
aasta programmist.
Aktinomeetrialabori töötajaid, 1957.
Elsa Preem, Iivo Nei, Laine Taškin, Herbert Niilisk, Helga Viigimäe, Ilse Aas,
Heino Tooming.
Pildilt puuduvad Juhan Ross, Jaan Lepik, Viivi Kannes.
1958
16.10.1958 - Aktinomeetriajaama baasil moodustatakse atmosfäärifüüsika sektor,
juhatajaks saab Juhan Ross.
12.-14.12.1958 toimub Tartus üleliiduline helkivate ööpilvede alane
nõupidamine.
Hakkab ilmuma aperioodiline teadustööde kogumik "Uurimusi atmosfäärifüüsikas".
1959
Moodustati FAI astronoomia ja atmosfäärifüüsika sektorite töökoda, millest hiljem
saab aparaadiehituse sektor. Seda töökoda hakkab juhtima Valdur Tiit.
1961
Heino Tooming kaitses kandidaadiväitekirja
"Päikesekiirguse peegeldumine ja neeldumine taimkattes".
Olev Avaste kaitses kandidaadiväitekirja
"Pilvitu taeva lühilaineline kiirgusväli", juhendaja prof. K.S. Šifrin.
16.-19.05.1961 oli Tallinnas seitsmes üleliiduline helkivate ööpilvede alane
nõupidamine, mida Eesti poolt korraldasid FAI, ÜAGÜ Eesti osakond ja Tallinna
tähetorn.
1962
Loodi FAI astrofotomeetria töörühm, mille juhatajaks saab Charles Villmann.
Helgi Niilisk kaitses kandidaadiväitekirja
"Atmosfääri soojuskiirgusest", juhendaja prof. K.J. Kondratjev.
Herbert Niilisk ehitas radiomeetri spektraalse valgustatuse mõõtmiseks
ning fotomeetrilise lati kiirgusvälja uurimiseks taimkattes.
1963
29.04.1963 avati observatooriumi peahoone Tõraveres.
Charles Villmann
kaitses kandidaadiväitekirja "Helkivate ööpilvede
füüsikalisest olemusest".
Astrofotomeetria töörühm liidetakse astrofüüsika sektoriga,
Ch. Villmann asub tööle FAI teadusdirektorina.
Alustatakse aktinomeetriajaama ehitamist Tõraveres, atmosfäärifüüsika
sektor kolis Tõraverre novembris.
Suur aktinomeetriaekspeditsioon Jõgeval, lisaks Eesti töörühmadele
osavõtjad ka Moskva Taimefüsioloogia instituudist, Moskva Geograafia
instituudist, Leningradi Geofüüsika peaobservatooriumist.
Märtsis toimus Tartus üleliidulise bilansomeetrite võrdluse esimene etapp.
Teine etapp oli sama aasta septembris Taškendis. Võrdluse peakorraldaja
oli Madis Sulev.
J. Ross formuleeris kiirguslevi võrrandi taimkatte jaoks.
H. Moldau ehitas spektrogoniomeetri taimelehtede peegeldusindikatrisside
mõõtmiseks.
1964
Moodustatakse rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus.
Aktinomeetriajaam läheb hüdrometeoroloogiateenistuse alluvusse.
Ekspeditsioon Moldovas, 6 FAI töötajat ja 11 TÜ tudengit.
A. Laisk ehitas seadme taimelehtede kaldenurkade ja orientatsiooni
mõõtmiseks.
1965
Aktinomeetriajaam kolib Tõraverre.
10.05.1965-25.08.1965 ekspeditsioon Tadžikistanis, Eestist osalisi 21
(J. Ross, H. Niilisk, H. Tooming, A. Laisk, V. Oja, V. Põldmaa, A. Kallis,
V. Soon, M. Themas, M. Rahi FAIst, üliõpilasi ja kooliõpilasi),
maisi ja puuvilla biomeetria, aktinomeetria, spektraalse aktinomeetria,
statistilise aktinomeetria ja fotosünteesi töörühmad.
Ülo Mullamaa kaitses kandidaadiväitekirja
"Lainetava merepinna optiliste omaduste atlas",
juhendaja prof. G.V. Rosenberg.
Jüri Reemann kaitses kandidaadiväitekirja
"Kiirguse aparatuurne integreerimine aktinomeetrias", juhendaja J. Ross.
Herbert Niilisk kaitses
kandidaadiväitekirja "Mõnede põllukultuuride
spektraalne kiirgusrežiim fotosünteetiliselt aktiivses
spektripiirkonnas", juhendaja L.B. Krasilštšikov.
Ilmar Undla kaitses kandidaadiväitekirja
"Päikesekiirguse summade
muutlikkuse seaduspärasustest", juhendaja M.I. Budõko.
Agu Laisk kaitses kandidaadiväitekirja
"Lühilainelise kiirguse eksperimentaalne uurimine taimkattes",
juhendaja B.I. Stõro.
A. Laisk ehitas seadme taimede katteväärtuse mõõtmiseks, see sai tuntuks
"hiirena".
1966
Moodustatakse helkivate ööpilvede töörühm, juhataja Charles Villmann.
Madis Sulev kaitses
kandidaadiväitekirja "Maapinna kiirgusbilansi mõõtmise
aparatuur ja metoodika", juhendaja J.D. Janiševski.
Viivi Põldmaa-Russak
kaitses kandidaadiväitekirja "Atmosfääri hämarikusondeerimise metoodika
uurimused", juhendaja J.D. Janiševski, konsultant prof. G.V. Rosenberg.
Heino Moldau kaitses kandidaadiväitekirja
"Taimelehtede hajutamisomadused", juhendaja I.A. Šulgin.
Herbert Niilisk saab FAI teadusdirektoriks.
15.-18.03.1966 oli Tallinnas rahvusvaheline sümpoosion "Helkivad ööpilved kui
atmosfääri kõrgemates kihtides toimuvate protsesside indikaatorid".
Suvel toimus Tartus 6. ametkondadevaheline aktinomeetria- ja
atmosfäärifüüsika-alane konverents.
O. Avaste stažeeris 1966-1967 Kanadas ja USA-s.
H. Tooming formuleeris taimkatte maksimaalse produktsiooni printsiibi.
J. Ross publitseeris kvantitatiivsed taimede kasvufunktsioonid.
1967
Tõraveres alustati atmosfääri spektraalse läbipaistvuse mõõtmisi. Need
mõõtmised kestsid kuni 1978. aastani.
Veebruarist aprillini toimus Ukrainas Ukraina hüdrometeoroloogia
instituudi, Moskva atmosfäärifüüsika instituudi ja FAI ühisekspeditsioon
kiirgusväljade uurimiseks muutliku pilvisuse tingimustes. Mõõtmisi tehti
nii maapinnal kui lennukil. Osalesid M. Sulev, V. Põldmaa, M. Themas, T.
Urbanik.
Algasid summaarse ja peegeldunud päikesekiirguse mõõtmised lennukilt
muutliku pilvisuse tingimustes. Mõõdeti Eesti, Läti, Leedu, Valgevene,
Venemaa ja Ukraina kohal, mõõtmised kestsid 1972. aastani. Mõõtmistes osalesid
H. Ohvril, M. Sulev, V. Põldmaa, A. Kurvits, A. Kuusk.
A. Laisk ehitas statistilise analüsaatori kiirgusvoogude jaotuste
mõõtmiseks taimkattes.
J. Ross ja T. Nilson leidsid kiirguslevivõrrandi täpse lahendi
horisontaalsete Lamberti pinnaga lehtedega taimkatte jaoks.
Atmosfäärifüüsika sektor, 1967.
Rõdul:
Tiit Nilson, Helgi Niilisk, Ain Kallis, Andres Kurvits, Mare Themas, Agu
Laisk, Viivi Soon, Mart Tiisler, Mall Suits, Ülo Mullamaa, Aili
Linnas, Viivi Põldmaa, Heino Moldau, Lilian Paliale, Juhan Ross.
All:
Ilmar Undla, Madis Sulev, Herbert Niilisk, Vello Ross, Olev Avaste, Ilse
Aas, Ene Pastak, Heino Tooming, Jüri Reemann, Märt Rahi, Endel
Kübarsepp, Vello Oja, Olavi Kärner.
1968
Uno Veismann kaitses kandidaadiväitekirja "Elektrofotomeeter
tähtede heleduste mõõtmiseks kahe teleskoobi baasil",
juhendaja N.F. Kuprevitš.
Tiit Nilson
kaitses kandidaadiväitekirja "Taimkatte kiirgusrežiimi
matemaatiline modelleerimine", juhendaja J. Ross.
Algas koostöö NLiidu Keskmasinaehituse ministeeriumi alluvuses oleva
Eksperimentaalse masinaehituse keskkonstrueerimisbürooga (hilisem
teaduslik-tehniline tootmiskoondis Energia) kosmoselaevadele Sojuz ja
orbitaaljaamadele paigaldatava aparatuuri konstrueerimiseks ja
valmistamiseks.
1969
Vello Ross kaitses kandidaadiväitekirja
"Mõnede põllukultuuride geomeetrilise struktuuri ja kasvu fütomeetrilised
uuringud", juhendaja J. Ross.
H. Tooming osales IBP/PP konverentsil Trebonis Tšehhoslovakkias. J. Ross,
A. Laisk ja T. Nilson olid ka kutsutud, aga ei saanud NLiidust väljasõidu
luba.
T. Nilson tuletas taimkatte läbipaistvuse võrrandid arvestades taimede
paiknemise grupeeruvust ning regulaarsust.
Margaret Anderson kinkis fütoaktinomeetria grupile kalasilma objektiivi.
See objektiiv on kasutusel veel ka aastal 2006.
1970
Sirje Keevallik
kaitses kandidaadiväitekirja "Kiirguslevi ebaühtlases
statistiliselt jaotunud optiliste omadustega hägusas keskkonnas", juhendaja J.
Ross.
FAI teadusdirektoriks saab V. Unt.
1970-1986 töötas Kosmiliste uurimiste sektori osalise koormusega
vanemteadurina Prof. Gennadi Vainikko.
1970-1973 leidsid aset ulatuslikud taimkatte struktuuri ja kiirgusvälja
mõõtmised Kuremaa põldudel ning ZBI Voore statsionaaris (kuusik).
Mõõtmistel osalesid V. Ross, T. Nilson, A. Aho, A. Koppel, O. Kull, J.
Saks, E. Pastak, S. Vaher. Kasutati kaldnõela, A. Laisa "hiirt" ning tehti
kalasilmaobjektiiviga poolsfäärifotosid.
U. Veismanni juhtimisel algas lähiinfrapuna radiomeetri Mikron
konstrueerimine ja valmistamine.
1971
Juhan Ross kaitses doktoritöö "Taimkatte optiliste omaduste seos selle
geomeetrilise struktuuri ja fotosünteesiga".
FAI teadusdirektoriks saab Lauri Luud.
Orbitaaljaama Salyut pardal lendas kosmosesse instituudis valmistatud
fotomeeter SFM-4.
IUGG XV Peaassamblee tööst Moskvas võtavad osa O. Avaste ja Ch.
Villmann, helkivate ööpilvede sektsiooni istungitest ka K. Eerme.
Ajakirjas Agricultural Meteorology ilmub T. Nilsoni artikkel "A
theoretical analysis of the frequency of gaps in plant stands".
Sellest sai järgnevail aastakümnetel ¨kohustuslik kirjandus¨ - artikkel
kogus sadu viiteid.
1972
Olev Avaste kaitses doktoritöö "Lühilaineline kiirgusväli Maa
atmosfääris".
Heino Tooming kaitses doktoritöö "Taimkatte kiirgusrežiim
ja produktiivsus".
Vello Oja
kaitses kandidaadiväitekirja "Lehtede fotosünteesi
eksperimentaalne uurimine CO2 bilansi abil."
Ü. Mullamaa juhendamisel ja toimetamisel ilmus monograafia "Pilveväljade
ja kiirgusvälja stohhastiline struktuur", autoreiks veel M. Sulev, V.
Põldmaa, H. Ohvril, Helgi Niilisk, M.I. Allenov, L.G. Tšubakov, A. Kuusk.
Selle raamatu ingliskeelne tõlge ilmus 1975. aastal - US NASA, Wash.,
D.C., Technical Translation F-822, 1975, 192 pp.
Suvel mõõtis Hanno Ohvril kuu aega Vilusis Peipsi ääres kiirgusi muutliku
pilvisuse tingimustes.
1973. a. algavad Füüsikakroonikad. Tõravere atmosfäärifüüsikute tööd
on neis kajastatud alates 1977. aastast.
1.10.1973
Füüsika ja Astronoomia Instituudi baasil moodustati
Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning
Koostas:
Andres Kuusk
Kaasa aitasid:
Kalju Eerme
Ain Kallis
Olavi Kärner
Tiit Nilson
Viivi Russak
Madis Sulev
Uno Veismann