Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut

1.10.1973
FAI baasil moodustati Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut (AAI), asukohaga Tõraveres. AAI direktorina asus tööle Väino Unt.
Kalju Eerme kaitses kandidaadiväitekirja "Atmosfäärivälisest fotoelektrilisest fotomeetriast", juhendaja A. Sapar.
NSVL TA Kosmoseuuringute Instituudi poolt Fergana oru kohal organiseeritud lennukiekspeditsiooni aparatuuri koosseisus oli KUS-is valminud radiomeeter Mikron.
Saaremaal Tagamõisas oli suur FAI ja Moskva Atmosfäärifüüsika instituudi ühisekspeditsioon pilveväljade struktuuri, kiirgusvälja ning atmosfääri optika alasteks uuringuteks. AFS-ist osalesid Ü. Mullamaa, V. Põldmaa, A. Kuusk, E. Pastak, S. Haldre.
Bakuus toimunud 24. Rahvusvahelisest astronautikakongressist võtsid osa U. Veismann ja K. Eerme.

1974
Helkivate ööpilvede töörühm muutub kosmiliste uuringute sektoriks, juhatajaks saab Ch. Villmann.
AAI direktoriks saab Väino Unt.
Ülo Mullamaa kaitses doktoritöö "Stohhastiliste makro-mittehomogeensete struktuuride optika".
Ain Kallis kaitses kandidaadiväitekirja "Päikesekiirguse mõju taimkatte produktsioonile, kasvule ja kasutegurile erinevatel geograafilistel laiustel", juhendaja H. Tooming.
Olavi Kärner kaitses kandidaadiväitekirja "Pilvisuse ja summaarse kiirguse ajalise muutlikkuse uurimine", juhendajad K.S. Šifrin ja O. Avaste.
Ekspeditsioon TROPEX-74. Vene uurimislaeval Akadeemik Koroljov mõõdavad Ü. Mullamaa, H. Niilisk, A. Kuusk, M.Tiisler ja O. Kurm pilveväljade struktuuri troopilistel meredel. Reis kestab 8 kuud: Vladivostok - Rabaul - Panama - Havanna - Dakar - Las Palmas - Havanna - Panama - Rabaul - Vladivostok. Kolm 20-päevast mõõtmisperioodi veedetakse Dakari lähistel Atlandi passaatide vööndis.
T. Nilson osales konverentsil "Soojuse ja aine transpost biosfääris. Leviprotsessid taimkattes" Dubrovnikus Jugoslaavias.

1975
Agu Laisk kaitses doktoritöö "Lehtede fotosünteesi ja fotohingamise kineetika".
Märt Rahi kaitses kandidaadiväitekirja "Lehtede veevarustuse uurimine seoses fotosünteesi ja hingamisega".
Gidrometeoizdat avaldas J. Rossi monograafia "Taimkatte kiirgusrežiim ja arhitektuur".
Radiomeetriga Mikron töötasid orbitaaljaama Salyut-4 pardal kaks meeskonda (A. Gubarev ja G. Gretško ning P. Klimuk ja V. Sevastjanov) ja esmakordselt saadi tulemusi. Kahe eelmise orbitaaljaama üleslaskmised ebaõnnestusid.
J. Reemann ehitas infrapuna radiomeetri lennukimõõtmisteks.
J. Rossi eestvedamisel algasid lennukimõõtmised põldude ja metsade peegeldusomaduste uurimiseks. Sedalaadi mõõtmised kestsid kuni 1980-dateni. Mõõteriistu konstrueerisid M. Sulev, J. Reemann, A. Aho, A. Kuusk, J. Ojaste, aparaadid valmisid AFSi töökojas ja SKB-s. Mõõtmistes osalesid T. Nilson, K. Ross, J. Anton, A. Aho, M. Kirikal, V. Aplei, J. Kõdar, A. Kuusk, A. Savihhin, E. Meikas, U. Peterson, P. Pajusalu.

1976
Ch. Villmanni autasustatakse Tööpunalipu ordeniga, U. Veismanni ordeniga Austuse märk ja K. Eermet medaliga Eeskujuliku töö eest.
1. juulist 25. augustini toimunud ekspeditsioonil helkivate ööpilvede vaatluseks Kamtšatka poolsaarel osalesid O. Kärner ja R. Rõõm. Reis oli organiseeritud KUS lepingulise töö 410-76 täitmiseks.
U. Veismann võtab osa ekspeditsioonist Läänemerele Eesti TA Termofüüsika ja elektrofüüsika instituudi uurimislaeval Aju Dag.

1977
Ch. Villmanni juhitud töörühm koos nelja kosmonaudiga saab Nõukogude Eesti teaduspreemia tulemuste eest helkivate ööpilvede uurimisel.
Hanno Ohvril kaitses kandidaadiväitekirja "Rünkpilvede välja ja selle poolt transformeeritud kiirgusvälja korrelatsioonanalüüs", juhendaja Ü. Mullamaa.
26. septembrist 25. oktoobrini korraldati KUS ja NL TA Kaug Ida Okeanoloogia Instituudi ühine lennukieksperiment Vaikse ookeani kohal. Eesmärgiks oli õlireostuse määramise täpsuse selgitamine SFM-4 baasil. Tõraverest osalesid O. Kärner, T. Kübbar ja R. Rõõm.
Atmosfääri ja mere optika ekspeditsioonist Eesti TA uurimislaeval Aju Dag võtavad osa K. Eerme, O. Kärner, R. Rõõm, V. Russak ja T. Tõnnisson.
Atmosfääri ja aluspinna spektraalse heleduse mõõtmiste seansid aparatuuriga Mikron orbitaaljaamas Salyut-6 toimuvad kõigi meeskondade tööperioodidel detsembrist 1977 kuni juunini 1981.
T. Nilson publitseeris mittehomogeensete taimkatete läbipaistvuse teoreetilise käsitluse.
Alustatakse orbitaaljaamadele paigutatava 8-kanalilise radiomeetri Faza projekteerimist.

1978
O. Avaste viibis 3 kuud Fort Collinsis (Colorado State University) uurides satelliidimetoodikat pilvkatte parameetrite hindamiseks.
V. Põldmaa, H. Ohvril, A. Kurvits ning Ü. Kährik Küberneetika Instituudist võtsid uurimislaeval Akadeemik Vernadski augustist oktoobrini osa rahvusvahelisest ekspeditsioonist JASIN Atlandi ookeanil.
TEFI uurimislaeva Aju-Dag ekspeditsioonidest Läänemerel võtavad osa K. Eerme, R. Kolk, O. Kärner, R. Rõõm, K. Toots, T. Tõnnisson, U. Veismann, Ch. Villmann.

1979
Kosmiliste uuringute sektorist eraldub kosmilise radiomeetria sektor, juhatajaks saab Uno Veismann.
Andres Kuusk kaitses kandidaadiväitekirja "Pilveväljade struktuur ja kiirgusrežiim aluspinnal", juhendaja Ü. Mullamaa.
Suur ekspeditsioon Tammel. Osalesid AAI, ZBI ning TÜ geograafiakateedri töötajad. Uuriti aluspinna kiirgusrežiimi, mulla temperatuuri- ja niiskusrežiimi, aluspinna ja maalähedase kihi soojusbilanssi
Augustis oli Helsingi Ülikooli, Soome Metsainstituudi ja AAI ühisekspeditsioon Kentajärvi statsionaaris Karjalas, kus uuriti loodusliku männiku kiirgusrežiimi ja arhitektoonika vahelisi seoseid. Ekspeditsioonil osalesid J. Ross, T. Nilson, A. Aho, K. Ross.
Oktoobris võttis U. Veismann osa Interkosmos NSVL-Prantsusmaa nõupidamisest Korsikal.
Uurimislaeva Aju Dag ekspeditsioonidest võtavad osa K. Eerme, R. Koppel, O. Kärner, K. Toots, T. Tõnnisson, U. Veismann, Ch. Villmann.

1980
Teofilus Tõnnisson kaitses kandidaadiväitekirja "Kaugseire lähiinfrapuna spektripiirkonna radiomeetrite energeetiline gradueerimine", juhendaja U. Veismann.
Rein Rõõm kaitses kandidaadiväitekirja "Kiirguslevi planeetide atmosfäärides anisotroopse hajumise korral", juhendaja O. Avaste.
U. Veismann stažeeris 1980/81 10 kuud Euroopa Lõunaobservatooriumis Saksamaal Garchingis.
Tallinnas toimus AAI AFS organiseerimisel 11. üleliiduline aktinomeetriakonverents, 24 ettekannet oli AAI AFS töötajailt.
J. Ross ja V. Kanevski Kiievist võtsid taimkatte kiirguslevi uurimiseks kasutusele Monte-Carlo meetodi.
Valmib 7 kitsasriba spektraalkanaliga merefotomeeter MS-1 (hüüdnimega mahlapress) merepinna ja atmosfääri optiliste omaduste uurimiseks.
A. Aho ja M. Sulev ehitasid 4-kanalilise käsifotomeetri taimkatte peegeldusomaduste uurimiseks. Niisugused radiomeetrid olid kasutusel palju aastaid.
Ekspeditsioonidest Aju Dagil võtavad osa K. Eerme ja K. Toots.

1981
Matti Pehk kaitses kandidaadiväitekirja "Normaalsete K- ja M-gigantide energeetiliste karakterisitikute määramine spektri infrapuna piirkonnas", juhendaja L. Luud.
Olev Avastet autasustatakse Tööpunalipu ordeniga.
Aastatel 1981-1985 toimus NLiidu Teaduste Akadeemia ja Soome Akadeemia vahelise koostöölepingu raamides ühisprojekt teemal "Puude ökofüsioloogia ja taigavööndi metsade energia- ning massivahetus" (projekt nr. 12).
Projektist võtsid NLiidu poolelt osa NLiidu TA Karjala Filiaali Metsainstituut ja Eesti TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut, Soome poolt Helsingi Ülikooli Metsainstituut. Tõravere poolt oli projekti vastutavaks täitjaks Juhan Ross ja sekretäriks Tiit Nilson. Toimusid iga-aastased ühised välimõõtmised vaheldumisi Soomes ja NLiidus (Karjalas) ja koordineerimisnõupidamised.
Aastatel 1986-1990 samade osavõtjatega jätkuprojekt teemal "Männimetsade bioproduktsiooniprotsessi seaduspärasused".
Neid ühisprojekte meenutas Tiit Nilson.
Dr. W. Junk Publishers väljaandel ilmub J. Rossi monograafia "The Radiation Regime and Architecture of Plant Stands".

1982
Olev Avaste läheb Tartu Ülikoolis avatud geofüüsika kateedri juhatajaks.
Ülo Mullamaa kaitses doktoriväitekirja "Looduslike makroebaühtlaste struktuuride poolt moduleeritud kiirgusväli".
A. Laisk ja V. Oja saavad riikliku preemia süsiniku fotosünteetilise metabolismi kineetika uurimise eest.
Aprillis viiakse orbiidile orbitaaljaam Salyut-7, mille pardal on kolmas kosmoses töötanud Mikroni eksemplar.
Ekspeditsioonidest Aju Dagil võtavad osa K. Eerme, R. Koppel, O. Kärner, L. Märtin, R. Rõõm, A. Tampere, K. Toots, U. Veismann. 1983-1987 mõõdeti Aho-Sulevi 4-kanalilise radiomeetriga põllukultuuride heleduskoefitsientide sesoonseid käike Tammel ja Erikal, mõõtmistes osalesid T. Nilson, J. Anton, V. Aplei, K. Ross, J. Kõdar, N. Danziger.

1983
Aleksandr Maršak kaitses kandidaadiväitekirja "Ülekandevõrrandi lahendi koonduvuse kiirusest lahendamisel diskreetsete ordinaatide meetodiga", juhendaja G. Vainikko.
IUGG XVIII Peaassambleest Hamburgis võtavad osa O. Avaste, S. Keevallik, O. Kärner ja U. Veismann.
T. Nilson ja A. Kuusk publitseerisid oma esimese taimkatte peegeldusmudeli.
A. Kuusk avaldas opositsiooniefekti teoreetilise käsitluse.
Ekspeditsioonidest Aju Dagil võtavad osa A. Kallis, V. Randmets, Ch. Villmann, K. Eerme, L. Märtin, U. Veismann, S. Keevallik ja O. Kärner.

1984
Anu Sõber kaitses kandidaadiväitekirja "Õhulõhede niiskusreaktsiooni mehhanismi analüüs lehe transpiratsiooni ja veesisalduse alusel", juhendaja H. Moldau.
17.-20.08.1984 oli Tallinnas rahvusvaheline helkivate ööpilvede alane seminar.
21.-28.08.1984 oli Talinnas Rahvusvahelise Meteoroloogia ja Atmosfäärifüüsika Assotsiatsiooni (IAMAP) Pilvede Füüsika Komisjoni (ICCP) poolt organiseeritud IX pilvede füüsika konverents. Orgkomitees töötasid Tõraverest O. Avaste, Ü. Mullamaa, A. Kallis, V. Unt, Ch. Villmann. Ettekannetega esinesid Ü. Mullamaa ning O. Avaste (O. Kärner kaasautorina).
S. Keevallik ja R. Rõõm võtsid osa COSPAR kongressist Austrias Grazis.
Ekspeditsioonidest Aju Dagil võtavad osa V. Randmets, A. Kallis, K. Eerme, R. Rõõm ja R. Koppel, ekspeditsioonist Põhja Atlandile uuel uurimislaeval Arnold Veimer (hilisem Livonia) O. Kärner ja U. Veismann.

1985
AAI direktoriks saab Tõnu Viik.
Atmosfäärifüüsika sektorist eraldub biofüüsika sektor, selle juhatajaks saab Agu Laisk.
Heino Moldau kaitses doktoritöö "Taime produktsiooniprotsessi autoregulatsioon vee defitsiidi korral".
Juri Knjazihhin kaitses kandidaadiväitekirja "Diskreetsete ordinaatide meetod ja kiirgusülekande lineaar-algebraline mudel", juhendaja G. Vainikko.
Koostöö arendamise eest ENSV TA ja Helsingi Ülikooli vahel autasustati J. Rossi Helsingi Ülikooli pronksmedaliga.
Kosmilise radiomeetria sektoris võeti kasutusele metroloogiliselt atesteeritud mõõte- ja kaliibrimiskompleks Spekter.
Septembris 1985 orbiidile viidud ja orbitaaljaamaga Salyut-7 põkatud moodulilt Kosmos-1686 toimusid oktoobris-novembris atmosfääri vertikaalse heledusjaotuse mõõtmised aparatuuriga Faza.
Uurimislaeva Arnold Veimer ekspeditsioonist Põhja-Atlandi subtroopikasse võtsid jaanuaris-veebruaris osa K. Eerme ja A. Kallis, juunis Läänemerele A. Kallis, R. Rõõm ja V. Randmets.

1986
Sektorid nimetatakse laboratooriumiteks. Muutub teadustöötajate ametinimetuste süsteem, senise nooremteaduri ja vanemteaduri asemel on nüüd nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur, peateadur.
Juhan Rossi autasustatakse ordeniga "Austuse märk".
Charles Villmann saab teenelise teadlase aunimetuse.
A. Maršak ja J. Knjazihhin saavad monograafia "Diskreetsete ordinaatide meetod ülekandevõrrandi lahendamiseks" eest ELKNÜ teadus- ja tehnikapreemia.
Orbitaaljaamaga Mir viiakse orbiidile radiomeetri Faza aluspinna uuringuteks kohandatud eksemplar.
U. Peterson alustas raiesmike heleduskoefitsientide sesoonsete ja suktsessioonilste muutuste uurimist Aho-Sulevi 4-kanalilise radiomeetriga.
Uurimislaeva Arnold Veimer ekspeditsioonist Atlandile jaanuarist aprillini võtavad osa O. Kärner, A. Kallis ja V. Randmets.

1987
Algas artiklite separaatide kataloogi arvutisse viimine. 1999. a. kevadeks oli sisestatud 10000 kirjet.
1987 juuni-juulikuus viibis Tõraveres stažeerimisel insener Vietnamist Le Van Lieu (vastuvõttu korraldas T. Nilson).
1987. a. novembrist kuni jaanuari lõpuni 1988. viibis Tõraveres stažeerimisel Miami Ülikooli professor Thomas Herbert (vastuvõttu korraldas T. Nilson).
NSVL kosmonautikaföderatsioon autasustas medaliga ¨Maailma esimene kunstlik kaaslane¨ U. Veismanni kosmoseeksperimentidest otsese osavõtu eest.
Uurimislaeva Arnold Veimer ekspeditsioonist Atlandile jaanuarist aprillini võtab osa O. Kärner, ekspeditsioonist suvel Läänemerele R. Graf, K. Eerme ja K. Kattai.

1988
Kosmoseuuringute ja kosmilise radiomeetria laborite baasil moodustatakse kosmoseuuringute labor, juhatajaks saab Uno Veismann.
Juhan Ross valiti Üleliidulise Põllumajandusakadeemia akadeemikuks.
R. Rõõm ja O. Kärner võtsid osa COSPAR plenaaristungist Espoos.
10.-13. oktoobril oli Tallinnas rahvusvaheline seminar 'Parameterization of Biosphere in Climate Models', lisaks N. Liidu teadlastele olid kohal P. Sellers, A. Henderson-Sellers, S. Gerstl, N. Goel.
Uurimislaeva Arnold Veimer ekspeditsioonist Atlandile jaanuarist aprillini võtavad osa O. Kärner ja V. Randmets, suvel Läänemerele R. Koppel ja U. Veismann.
A. Kuuse eestvedamisel valmis väligoniomeeter taimkatte peegeldusindikatrisside mõõtmiseks. Tamme poldril mõõdeti odra külvi peegeldusindikatrisse külvi tärkamisest kuni pealoomiseni.

1989
Juhan Ross valiti Joensuu Ülikooli audoktoriks.
Tiit Nilson töötas kolm kuud külalisteadurina Joensuu ülikoolis.
Rein Rõõm saab AAI teadusdirektoriks.
1989-991 viibis Tõraveres doktorantuuris NL TA Atmosfäärifüüsika Instituudi vanemteadur Jevgeni Ustinov.
Ajakirjas Remote Sensing of Environment ilmus T. Nilsoni ja A. Kuuse artikkel "A reflectance model for the homogeneous plant canopy and its inversion".
A. Kuuse väligoniomeetriga mõõdeti Tamme poldril ristikupõllu peegeldumisindikatrissi ristiku ühest niitmisest teiseni.

1990
Tõraveres toimus ekspeditsioon TARTEX-90. Osalesid teadlased AAI-st, Saksa DV Meteoroloogia Peaobservatooriumist, Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi TA Atmosfäärifüüsika Instituudist ja Moskva NSVL TA Atmosfäärifüüsika Instituudist. Mõõdeti aluspinna energiabilansi komponente ja maalähedase atmosfääri turbulentsi karakteristikuid.

1991
Atmosfäärifüüsika, biofüüsika ja kosmoseuuringute laborite baasil moodustati atmosfäärifüüsika osakond, juhatajaks saab Rein Rõõm. Senised laborijuhatajad J. Ross, A. Laisk ja U. Veismann jäid samasse osakonda, J. Ross peateaduriks, A. Laisk ja U. Veismann juhtivteadureiks.

Instituut sai internetiühenduse. E-posti domeen oli ???.aai.su.

Tiit Nilson kaitses doktoritöö "Kiirguslevi mittehomogeenseis taimkatetes".
Andres Kuusk kaitses doktoritöö "Taimkatte peegeldumise opositsiooniefekt".
Helgi Arst kaitses doktoritöö "Atmosfääri ja mere kiirguskarakteristikud kui looduskeskkonna informatsiooni kandjad".

Peamised uurimisteemad on maapinna optiline monitooring (taimkatte peegeldusmutelite loomine, satelliidiinfo kasutamine, suktsessioonilised muutused metsade peegeldusomadustes), atmosfääri aerosooli uuringud satelliitidelt teleradiomeetri FAZA abil, globaalse pilvisuse uuringud ja Eesti kiirguskliima uuringud.
Springeri kirjastuse väljaandel ilmub kollektiivne monograafia R.B. Myneni, J. Ross (Eds.), Photon-Vegetation Interactions. Applications in Optical Remote Sensing and Plant Ecology.
T. Nilson töötas 1.5 kuud Wisconsini ja Miami ülikoolides ning NASA Goddardi ja Amesi keskustes USAs.
A. Kuusk töötas kuu aega New Yorgi osariigi ülikoolis Binghamtonis (USA).
R. Rõõm võttis osa IUGG XX Peaassambleest Viinis. Tema organiseerimise tulemusel võetakse Eesti samal aastal IUGG täisliikmeks.
3.06-6.06.1991 oli Espoos rahvusvaheline geoteaduste ja kaugseire sümpoosion IGARSS'91 "Kaugseire: Globaalne monitooring Maa haldamiseks" (Remote sensing: Global monitoring for Earth management). Sümpoosionist võttis osa suur delegatsioon AAI-st, ettekannetega esinesid J. Ross, T. Nilson, A. Kuusk, U. Peterson, A. Maršak, J. Knjazihhin.
Tõravere aparatuur Faza osales NLiit-Austria mehitatud lennu Austromir programmis orbitaaljaama Mir pardal aluspinna kaugseire eksperimendis FEM.

Atmosfäärifüüsika sektor novembris 1991.
Taga:
Kaarel Ross, Ain Kallis, Tiit Nilson, Jüri Reemann, Meelis Mölder, Urmas Peterson, Priit Pajusalu
Ees:
Anne Jõeveer, Viivi Russak, Juhan Ross, Madis Sulev, Tõnu Prans, Mare Vari, Viivi Randmets
Pildilt puuduvad Andres Kuusk, Mart Tiisler, Herbert Niilisk, Jaak Anton.

1992
25. märtsil suri Charles Villmann.
Biofüüsika töörühm läks Tartu ülikooli koosseisu, moodustades põhiosa taimefüsioloogia kateedrist. Agu Laisk valiti taimefüsioloogia korraliseks professoriks.
Taimkatte seire töörühma baasil moodustati Tartu ülikooli ja AAI biogeofüüsika ühisõppetool, atmosfääri dünaamika töörühma baasil dünaamilise meteoroloogia ühisõppetool. Biogeofüüsika ühisõppetooli professoriks valiti Tiit Nilson, dünaamilise meteoroloogia ühisõppetooli professoriks Rein Rõõm.
Viivi Russak kaitses doktoritöö "Päikesekiirgus Tõraveres".
Urmas Peterson kaitses magistritöö "Raiesmikukoosluste heleduskoefitsientide sesoonne ja suktsessioonidünaamika Eestimaa metsades".
Riigi eelarvest finantseeritakse nelja uurimisteemat:
- Eesti taimkatte optiline monitooring, juhendaja J. Ross
- Eesti kiirguskliima ja aluspinna energeetika, juhendaja J. Ross
- atmosfääri ja aluspinna uurimine kaugseire meetodil, juhendaja U. Veismann
- atmosfääri suuremastaabiline tsirkulatsioon ja pilvisuse klimatoloogia, juhendaja R. Rõõm
Teadusasutuste reformide käigus koondati enamus teadusosakondade abipersonalist.
3.08-8.08.1992 toimus Tallinnas Rahvusvahelise Meteoroloogia ja Atmosfäärifüüsika Assotsiatsiooni (IAMAP) Rahvusvusvahelise Kiirguskomisjoni (IRC) poolt organiseeritud sümpoosium "IRS'92: Atmosfääri kiirguse aktuaalsed probleemid". Orgkomitees töötasid S. Keevallik, J. Anton, P. Kalamees, K. Ross, T. Pehk. Ettekannete autorite ja kaasautorite hulgas 13 inimest Tõravere atmosfääriuurijate seast: K. Eerme, A. Kallis, S. Keevallik, R. Kolk, A. Kuusk, O. Kärner, L. Märtin, Ü. Mullamaa, T. Nilson, A. Pihl, J. Ross, V. Russak ja U. Veismann.

1993
Atmosfäärifüüsika osakonna moodustavad
- aluspinna energeetika töörühm
- klimatoloogia ja aktinomonitooringu töörühm
- biogeofüüsika ühisõppetool
- dünaamilise meteoroloogia ühisõppetool
Teadustöö põhisuundadeks on
- atmosfääri dünaamiliste mudelite täpsustamine
- kiirguslevi ja energiabilanss atmosfääris ja maapinnal
- keskmise atmosfääri füüsika ja fotokeemia
- Eesti taimkatte optiline monitooring
- metsakoosluste optiliste omaduste uurimine ja metsade distantstakseerimise meetodite arendamine
Juhan Ross valiti Eesti TA akadeemikuks loodusteaduste erialal.
Tõravere aktinomeetriajaam arvati ülemaailmse baasjaamade võrgu kandidaadiks.
Urmas Peterson kaitses filosoofiadoktori väitekirja "Eestimaa metsakoosluste heleduskoefitsientide dünaamika".
U. Veismann stažeeris 3 kuud Berliinis PTBs (Physikalisch-Technischer Bundesanstaltt).
Oktoobrist detsembrini stažeeris K. Eerme Norra teadusfondi stipendiumiga Oslo ülikoolis.
Tõraveres hakatakse mõõtma osoonikihi paksust Eesti kohal.
J. Ross ja M. Sulev mõõdavad okaspuukasvude hajutamisindikatrisse selleks konstrueeritud laborigoniomeetril.
Rootsi-Eesti ühisprojektina rajatakse Tõraveres energiavõsa istandus.
U. Peterson ja T. Nilson avaldavad artikli metsade peegelduskoefitsientide suktsessioonmuutustest.

1994
28.02-01.03.1994 oli Tõraveres AAI ja ZBI korraldusel rahvusvaheline teaduskonverents "Energiavõsa - kasvatamine ja kasutamine".
T. Nilson, A. Kuusk ja U. Peterson käisid mõõtmas kiirguslevi Montpellier' lähistel Vahemere tammikuis. Juba mitu aastat kasutusel olnud 4-kanaliline Aho-Sulevi väliradiomeeter KFM-4 sai komplekteeritud registraatoriga ("data logger") CR-10.
Valmis seadmete komplekt kiirgusmõõtmisteks eelmisel aastal rajatud energiavõsas.
Algavad regulaarsed osoonihulga mõõtmised.
Meelis Mölder läheb doktorantuuri Uppsala ülikooli.
Novembrist 1994 märtsini 1995 töötas A. Kuusk Goddardi kosmoselendude keskuses USA-s.
Veebruari algusest aprilli lõpuni stažeeris K. Eerme Euroopa Liidu stipendiumiga Edinburghi ülikoolis.
A. Kuusk avaldas multispektraalse homogeense taimkatte peegeldusmudeli, mis sai aluseks mitmele järgmisele taimkatte kiirguslevi mudelile ning on lülitatud ka atmosfääri kiirguslevi paketti 6S (Vermote jt., 1997) ja metsa peegeldusmudelisse.

21.09.1995

Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut saab uueks nimeks

Allikad

Koostas:
Andres Kuusk

Kaasa aitasid:
Kalju Eerme
Ain Kallis
Olavi Kärner
Tiit Nilson
Viivi Russak
Madis Sulev
Uno Veismann