Olev Avaste 18.02.1933-18.07.1991

Olev Avaste sündis Tallinnas. Tartu ülikooli lõpetas geofüüsikuna 1956. Aspirantuuris oli formaalselt FAI-s, kandidaadiväitekiri "Pilvitu taeva lühilaineline kiirgusväli" valmis Leningradis prof. K.S. Šifrini juhendamisel 1961. aastal. Edasi töötas FAI-s vanemteadurina ja teadussekretärina. Doktoritöö kaitses 1975. aastal.
1982 avatakse Tartu ülikoolis Olev Avaste initsiatiivil geofüüsika kateeder ning ta läheb selle juhatajaks, lugedes ise ka enamikku programmis olnud üld- ja erikursusi. Geofüüsika kateedrit juhtis ta kuni surmani. Tema teaduslik haare oli väga lai hõlmates atmosfääri kiirgusvälja, pilvisuse, kiirguslevi, aerosooli kaugseire ja globaalse jaotuse, helkivate ööpilvede ning merepinna heleduse uurimusi. Olev Avaste juhendamisel valmis R. Rõõmu kandidaaditöö. Ta oli esimesi satelliidiandmestiku kasutajaid atmosfäärifüüsikas. Tal olid väga laialdased rahvusvahelised teadusalased kontaktid. Olev Avaste kuulus Rahvusvahelise Meteoroloogia ja Atmosfäärifüüsika Assotsiatsiooni Täitevkomiteesse, Rahvusvahelise Atmosfääri Kõrgemate Kihtide Meteoroloogia ja Füüsika komisjoni. Hea inglise keele oskajana juhtis ta korduvalt NLiidu teadusdelegatsioone välismaal.
Kahel korral, 1977 ja 1985 pälvis ta Eesti riikliku preemia, 1981. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga.
Olev Avastel jätkus jõudu ja aega ka Tartu purjespordi presiidiumi juhtimiseks, regattidel kohtunikuna tegutsemiseks, aimeartiklite kirjutamiseks.
Olev Avaste suri 18. juulil 1991 Tartus, maetud Tartus Raadi kalmistule.

Detsember 2007