Juhan Ross
14.08.1925 - 21.06.2002
Juhan Ross
|
|
Juhan Ross sündis 14. augustil 1925. a. Virumaal Aburi külas kooliõpetajate peres. Tema noorpõlveaeg langes Eesti jaoks tormiliste sündmuste ajajärku, millal tal tuli teha kogu eluks olulisi otsustusi juba väga noorelt. Saksa okupatsiooni ajal õppis ta Rakvere II Gümnaasiumis ja põgenes 1943. aasta novembris Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Seal järgnes pärast väljaõpet teenistus soomepoisina jalaväerügemendis JR 200. 1944. aasta augustis viidi JR 200 rindelt ära ja kutsuti tagasi Eestisse. Eestisse naasis ka Juhan Ross.
Rakvere Keskkool 1945. aastal hõbemedaliga lõpetatud, järgnes 1951. a. TRÜ teoreetilise füüsika eriala diplom akadeemik A. Kipperi põhijuhendamisel. Ülikool õnnestus Juhan Rossil lõpetada läbi raskuste tolleaegse KGB ja parteiorganite vastutöötamise tõttu. Füüsiku-teoreetikuna suunati ta tööle Tartu Aktinomeetriajaama nooremteaduriks. Ehkki sellist suunamist oleks võinud tõlgendada kui karistust, avaldus J. Rossi talent kiiresti just sel ametikohal.
Noore andeka mehena viis Juhan Ross ennast kiiresti kurssi aktinomeetria probleemidega ja sai tuntuks nii oma tööde kui ka energilise ja aktiivse esinemisega teadusnõupidamistel. Tänu tema aktiivsele tegutsemisele omandas Tartu Aktinomeetriajaam kiiresti tuntuse oma kvaliteetsete andmete poolest (ja on seda praegusajani), aktinomeetriajaama baasil tekkis aga J. Rossi initsiatiivil ja juhtimisel Füüsika ja Astronoomia Instituudi atmosfäärifüüsika sektor.
Juhan Rossi esialgseks peamiseks uurimisteemaks olid aktinomeetrilised riistad ja mõõtmismetoodika, mille tulemuste põhjal ta kaitses 1956. a. kandidaadiväitekirja Leningradis Geofüüsika Peaobservatooriumis. Kuuekümnendatel aastatel kerkis J. Rossi ja tema juhitava atmosfäärifüüsika sektori uurimistemaatikas seniste päikesekiirguse ja atmosfääriuuringute kõrvale päevakorda taimkatte kiirgusrežiim. Viimasest omakorda kasvasid välja taimkatte struktuuri, fotosünteesi ja produktiivsuse uurimisteemad ning hiljem süvauuringud taimelehe fotosünteesi ja taimefüsioloogia alal. Doktoriväitekirja kaitses Juhan Ross optika alal 1972. a. Tartu Ülikoolis, professoriks valiti 1978. a.
Just taimkatte kiirgusrežiimi alal on J. Rossi tööd leidnud maailmas kõige enam tunnustust. Väga viljakaks on osutunud tema idee kujutada taimkatet kui sumedat optilist keskkonda ja rakendada kiirgusrežiimi teoreetiliseks kirjeldamiseks taimkattes astronoomiast, atmosfäärifüüsikast ja neutronite füüsikast tuntud kiirguslevivõrrandit. J. Rossi monograafia taimkatte kiirgusrežiimist, mis anti venekeelsena välja 1975. a. Leningradis ja ingliskeelsena 1981. a. Hollandis, on kujunenud taimkatte kiirguslevi tunnustatud käsiraamatuks ja õppematerjaliks kogu maailmas. J. Rossi tööd said ka lääneriikides tuntuks, ehkki talle endale ei antud pika aja jooksul võimalust osaleda sealsetel teadusnõupidamistel. Tema tuletatud teoreetilisi valemeid kasutatakse praegugi NASA kosmoseprogrammide andmetöötluses. Kokku on J. Ross kuue teadusliku monograafia ja tublisti enam kui saja teadusliku artikli autor või kaasautor. Tema avaldatud tööde temaatika spekter on väga lai, mis annab tunnistust J. Rossi laiast silmaringist ja teaduslikest huvidest.
Taimkatte kiirguslevi temaatikast on välja kasvanud ka praegu Tartu Observatooriumis viljeldavad taimkatte kaugseire ja energiametsade uurimine, milline oli J. Rossi viimaste aastate peamiseks uurimisteemaks, kus ta jätkas väga aktiivset ja produktiivset teadustööd ka küpses eas.
Juba noore teadlasena oskas Juhan Ross kujundada enda ümber võimeka kollektiivi ning luua sidemed tollase N. Liidu juhtivate aktinometristide ja atmosfäärifüüsikutega. Juhan Ross oli tuntud ja tunnustatud teadlane ja teaduse organiseerija nii kodu- kui ka välismaal. Nii näiteks oli ta algatajaks unikaalsetele fütoaktinomeetria ekspeditsioonidele nii Eestis, Moldaavias kui ka Tadžikistanis kuuekümnendatel aastatel, algatajaks Soome ja N. Liidu koostööprojektile männimetsade produktiivsuse uurimiseks (1980-1990) ning populaarsele üleliidulisele seminarile PUM (pogoda, urožai, matematika). J. Ross valiti 1988. a. Vene Põllumajandusteaduste Akadeemia akadeemikuks, 1993. a. Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta on valitud Joensuu Ülikooli audoktoriks (1989), oli (1967-1990) ajakirja "Photosynthetica" ja alates 1988. a.-st ajakirja "Agricultural and Forest Meteorology" toimetuse kolleegiumi liige.
Liialdamata võib väita, et Juhan Rossiga algas eesti kaasaegne
atmosfäärifüüsika. Juhan Rossi poolt juhitud teaduskollektiivist on
välja kasvanud hulk Eestis ja ka rahvusvaheliselt tuntud teadlasi ja
nende kõigi kujunemisel on tal olnud suur panus. Õigustatult tuntakse
tartu biogeofüüsikute koolkonda just selle rajaja Juhan Rossi järgi.
Juhan Rossi 75. sünnipäevale pühendatud Tartu Observatooriumi
teadusnõukogu pidulikul koosolekul 18. augustil 2000 tegi ettekande "Juhan Rossi elu ja töö" tema kauaaegne
kaastöötaja professor Heino Tooming. See ettekanne on avaldatud Tartu
Observatooriumi väljaandes "Akadeemik Juhan Ross. Bibliograafia
1954-2000. Tallinn 2001" ja on lugeda siin.
Juhan Ross suri 21. juunil 2002 Tartus, maetud Väike-Maarja kalmistule.