Avalehele

Metobs

1865
Tartu Ülikoolis alustab A.J. von Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. Rajab Meteoroloogia Observatooriumi (Metobs), on selle kauaaegne juhataja. Organiseeris Baltikumis ilmajaamade võrgu - umbes 300 jaama - ning juhatas nende tööd.

Ülikooli füüsikalise geograafia ja meteoroloogia kateedrit (ning Metobsi) juhatasid J.K.F. Weihrauch, A.J. Oettingen, B.I. Sreznevski, K. Koch.

1876
Metobs võeti Tartu ülikooli juurde.
Metobsi juhatajad olid:
A.J. Oettingen 1865-1875 ja 1891-1893,
J.K. Weihrauch 1875-1891,
B.B. Golitsõn 1893,
B.I. Sreznevski 1894-1918,
Alfred Lothar Wegener 1918 Saksa okupatsiooni ajal,
G.K. Koch 1918-1925.

1904
Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustatakse aktinomeetrilisi vaatlusi.

1911
Metobsis pannakse tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal.

Kaarel Kirde kaitses 1921 Hamburgis doktoriväitekirja, 1925 sai Tartu ülikooli geofüüsika ja meteoroloogia dotsendiks ning Metobsi juhatajaks, professoriks 1930. Juhatas Metobsi kuni 1944. aastani.

1924
J. Letzmann kaitses doktoriväitekirja trombide kinemaatika alal.

Metobs

1931
Metobs saab Ångströmi kompensatsioon-pürheliomeetri. Seda kasutati otsekiirguse mõõtmiseks täiesti pilvitutel ilmadel Liivi tn. 4 Metobsi majas kuni Teise maailmasõjani. Pürheliomeeter hävis 1944. aastal.

1936
Aarne Kärsna kaitses doktoridissertatsiooni "Ühemodaalsete sageduskõverate süsteemist Lexise ridade puhul ühes rakendusnäidetega klimatoloogias", juhendaja K. Kirde.

1941 Metobsist saab ENSV Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsuse Tartu Geofüüsika Observatoorium. K.Kirdest saab nii Geofüüsika Observatooriumi direktor kui ka vastrajatud Tartu ülikooli geofüüsikakateedri juhataja, professor.

Saksa okupatsiooni ajal on Metobs jällegi ülikooli koosseisus prof. Kirde juhtimisel.

1944
Kaarel Kirde lahkub Saksamaale. 1941 küüditati A. Kärsna, 1939 lahkus J. Letzmann, Metobsi tööd jäävad juhtima nooremad kaastöötajad H. Liidemaa ja H. Mürk.

01.01.1947

Teaduste Akadeemia raames moodustati

Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut

Allikad

Aruksaar, H., 1992. Kaarel Kirde - esimene eestlasest geofüüsikaprofessor Tartu ülikoolis. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 231-249.
EFS aastaraamatud 1989..
Eilart, J. (Koostaja), 2001. Akadeemik Juhan Ross. Bibliograafia. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
Füüsikakroonikad 1977..1987.
Liidemaa, H., 1992. Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamine ja meteoroloogia areng Eestis aastail 1865-1918. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 63-79.
Mürk, H., 1992. Meteoroloogia- ja klimatoloogiaalasest uurimistööst Eestis 1920-1940. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 80-98.
Palm, I., 1992. Meteoroloogia õpetamisest Tartu ülikoolis aastail 1919-1940. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 99-122.
Tartu Observatooriumi aruanded 1991..
Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogu, http://www.utlib.ee/ee/andmebaasid/portreed/
Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 99-122.
Siilivask, K. (Koostaja), 1982. Tartu Ülikooli ajalugu. II, 1798-1918. Eesti Raamat, Tallinn.
Tooming, H., 2001. Ilm ja inimesed, Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn.
Tähetorni kalendrid.

Koostas:
Andres Kuusk

Kaasa aitasid:
Kalju Eerme
Ain Kallis
Olavi Kärner
Tiit Nilson
Viivi Russak
Madis Sulev
Uno Veismann