Arthur Joachim von Oettingen 28.03.1836-5.09.1920

A.J. Oettingen sündis Luua mõisas kohaliku mõisniku peres.
Õppis Tartus ja Viljandis, 1853 astus Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda. Ülikooli lõpetas 1858 cum laude. Täiendas end Pariisis ja Berliinis. 1862 tuli tagasi Tartusse, kaitses magistritöö füüsikas. Samast aastast ülikoolis tööl eradotsendina ning aastast 1863 dotsendina. 1865 kaitses doktoritöö "Termomeetrite korrektsioonidest, eriti Besseli kalibreerimismeetodist".
Aastast 1866 erakorraline ja 1868 korraline füüsikaprofessor.
1876. a. valis Peterburi TA Oettingeni korrespondentliikmeks.

2. detsembril 1865 alustas Oettingen oma majas meteoroloogilisi vaatlusi. See tähendab Metobsi töö alustamist, kuigi Tartu ülikooli allasutuste nimekirja võeti meteoroloogiaobservatoorium alles 1876. aastal.
Oettingen muretses vajalikke instrumente ning ehitas neid ise. Maailmas on tuntud ja oli aastakümneid kasutusel Oettingeni anemograaf.
Oettingen oli Metobsi juhataja 1865-1875 ja 1891-1893.
Oettingen rajas meteojaamade võrgu, kus algselt mõõdeti peamiselt sademeid, ning oli selle võrgu teaduslik juhendaja.
1893. a. jäi Oettingen erru ning lahkus hiljem Tartust. Elu viimastel aastakümnetel töötas korralise professorina Leipzigis.