Helene Liidemaa
|
Sündis Voroneži kubermangus loomaarsti peres. Õpinguid alustas Tomskis ning
jätkas Tartu Puškini-nimelises gümnaasiumis, mille lõpetas 1917. aastal
kuldmedaliga. Tartu ülikoolis õppis 1920-1926 matemaatikat.
1929 kaitses magistritöö "Päikesepaiste kestusest ja pilvisusest Eestis",
nii sai temast Eesti esimene geofüüsika magister. 1946. a. atesteeriti ta ümber
füüsika-matemaatikakandidaadiks.
Metobsis töötas
1919-1927 vaatlejana, 1927-1940 teadusametnikuna, 1941-1944 teadur.
1940-1941 ja 1944-1947 ülikooli geofüüsikakateedri assistent ja
vanemõpetaja, 1947-1954 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi
(hiljem FAI) vanemteadur ning füüsika ja geofüüsika
sektori juhataja, 1954-1967 uuesti ülikoolis füüsikakateedri dotsent ja
ülikoolis tööl veel kuni 1971. aastani.
Uurimused soojusbilansi, öökülmade ja Eesti kliima alalt. Ülikoolis õpetas
meteoroloogiat, klimatoloogiat, hüdroloogiat, osales üld-ja
agrometeoroloogia õpiku kirjutamisel.