| Elukäik
Aleksander sündis 12. aprillil 1902, oli pere esiklaps.
Käis vist 2-3 aastat koolis.
Kodus tegeles põllutööga, töötas ka sulasena. Peale sõjaväeteenistust võttis
naiseks Ida Reieri Vändrast, abiellusid 12. detsembril 1926.
Aleksander töötas Vändras raudteeremonditöölisena. Tööl
kukkus, oli insult, mille tagajärjel üks käsi jäi nõrgemaks. Edaspidi töötas
raudteevahina. Pidi igal ööl kontrollima raudteed Vändrast Viluvereni ja
vajadusel seda parandama. Sõja ajal lõhuti raudteed nii sakslaste kui ka
venelaste pooldajate poolt. Ühel õhtul üks grupp, kes oli Luuril lõhkunud
raudtee, peksis raudteed parandama tulnud Aleksandrit julmalt. Hing jäi sisse
ehk seetõttu, et peksjate poolel oli tuttav raudteetööline. Johannes ja Ida
käisid Aleksandrit otsimas, kes oli kadunud paar päeva. Pool aastat hiljem oli
Aleksandril insult. Teda viidi ravile Pärnusse, siis Tartusse, kuid Aleksander
jäi ikkagi töövõimetuks, tummaks. Kui ta püüdis mõmisevalt rääkida, kartsid
võõrad teda. Elas Laine perega Vändras.
Aleksandri abikaasa Ida suri vähki
1943. a. 47-aastaselt ja Aleksander suri 78-aastaselt 16. septembril 1980. a.
Maetud Vändrasse.
Aleksandril ja Idal on tütred Maimu ja Laine.
|
|
|
