Eesti nähtuna kosmosest

Satelliidipildil, mis on tehtud vene satelliidilt RESURS 01 650 km kõrguselt, on korraga näha terve Eesti. Taevas sel 1995. aasta vananaistesuve septembrihommikul oli Eesti kohal selge. Selge taevas on meie sügisilmade puhul küllalt haruldane. Septembrikuus on vaid mõni üksik täiesti pilvitu päev. Satelliidid, mis mõõdavad spektri nähtavas piirkonnas, ei "näe" läbi pilvede, seetõttu saab pilti teha vaid selge ilmaga. Pilvi on sel hommikul olnud vaid põhjaranniku lähedal Soome lahel. Rünkpilved varjavad ka Vooremaa põhjaosa, kitsas viirg ulatub Peipsi põhjakaldanigi. Madal sügisene ennelõunapäike jätab pilveviirgu raamima tumeda varjude rea. Suuremad tumerohelised alad pildil on metsad ja sood; põllud ja niidud on heledad, kollakad. Põllud ja niidud Põhja-Eestis Pandiveres, Harjumaal ja Raplamaal on heledamad kui põllud Lõuna-Eestis Sakalas ja Tartumaal. Heledate ja tumedate põldude üleminekupiir järgib ligikaudu Pärnu-Mustvee joont. Eestimaad poolitab lookleva kaldtriibuna Kuusalu ja Viitna vahemikust algav ning Pandivere ja Sakala kõrgustikust läände jääv tume Vahe-Eesti metsade ja soode vöönd. Selle tüüpilist osa Kõrvemaaad on tähistanud kohanimi "kõrb", varem eestlastele vähese asustusega maa tähenduses. Suured rohekad metsad ja sood on ka Alutagusel, Harjumaa ja Läänemaa piiril (Vihterpalu-Nõva metsade valdkond) ning Eesti- ja Lätimaa vahel. Suurim inimese loodud maastikumuutus meie maal - Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ala - paistab helesinise lookena Narva jõe ääres. Põlevkivikarjääride kaare suunas kannab pildil kirdetuul elektrijaamade sinakat suitsu. Eesti maakondade satelliidipilte saab vaadata kirjastuse "Koolibri" poolt 1998.a. välja antud satelliidipildiatalses "Eestimaa nähtuna kosmosest", autoreiks Urmas Peterson, Raivo Aunap ning Jaan Eilart.