Uno Veismann 12.11.1934

Uno Veismann sündis Läänemaal taluniku peres. Lõpetas 1957. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi füüsikaõpetajana. Aastail 1958-2015 töötas FAI-s, AAI-s, TO-s vaneminsenerina, teadurina, vanemteadurina. Aastail 1980-1989 oli AAI kosmilise radiomeetria labori juhataja. Kandidaadiväitekirja astrofüüsikas "Elektrofotomeeter tähtede heleduste mõõtmiseks kahe teleskoobi baasil" kaitses 26. novembril 1968 Tartu Ülikoolis, juhendaja N.F. Kuprevitš. Uurimisvaldkondadeks on olnud tähefotomeetria, atmosfääri kaugseire kosmosest, optilise kiirguse radiomeetria ja kosmoseuuringute tehnoloogia. Kahel viimasel aastakümnel on ta tegelenud peamiselt atmosfääriosooni ja päikese ultraviolettkiirguse uurimisega. Juba 1961. aastal alustas ta loengute pidamist Tartu ülikoolis, 1983-2000 oli osalise koormusega TÜ dotsent, loengud ja praktikumid arvutijuhitavate mõõtmiste, kaugseire pilditöötluse ja kosmosetehnoloogia aluste vallas. Tema juhendamisel valmisid Teofilus Tõnnissoni kandidaaditöö ja kolm magistritööd. Juhtis aastail 1970–1990 NLiidu orbitaaljaamadele Saljut, Saljut-4, Saljut-7 ja Mir paigaldatud atmosfääri optilise kaugsondeerimise aparaatide arendamist, kuulus 1977 riikliku preemia saanud töörühma. Uno on aktiivselt osalenud teaduse populariseerimises, koos Rein Veskimäega koostasid-toimetasid raamatu "Universum valguses ja vihmas" (OÜ REVES Grupp, Tallinn 2005, 343 lk.). 2018. aastal ilmus kirjastuse Ilmamaa väljaandel raamat 'Peenemündest Baikonurini', mis on kokkuvõte aastakümnete pikkusest hobi korras uurimusest, kuidas loodi Nõukogude Liidus raketid, kes olid loojad ning mis see tollasele riigile ja rahvale maksma läks (Uno Veismann, Peenemündest Baikonurini. Nõukogude Liidu raketid ja nende konstruktorid. Ilmamaa, Tartu 2018. 318 lk.)

Detsember 2018