NL Teaduste akadeemia ja Soome akadeemia koostööprojekt nr. 12 1981–1985:
Puude ökofüsioloogia ning energia- ja massivahetus taigavööndi metsades

Jätkuprojekt 1986-1990:
Männikute bioproduktsiooniprotsessi seaduspärasused

Tiit Nilson

Eellugu:
1975. a. toimus Leningradis ülemaailmne botaanika kongress. Osavõtjate hulgas olid Soomest Pertti Hari, Olavi Luukkanen jt ja Tartust Juhan Ross. Juhan oma hea soome keele oskusega lähenes soomlastele ja sealt tekkis idee hakata tegema koostööd. Ühine teaduslik idee oli hakata rakendama füüsikalis-matemaatilisi meetodeid metsade fotosünteetilise produktiivsuse kirjeldamiseks.

Sellele järgnes grupi soomlaste eraviisiline külaskäik Tallinna, kuhu sõitsime nendega kohtuma. Soomlastest olid sel korral Pertti Hari, Pentti Räsänen?, Paavo Pelkonen?, Raimo Salminen. Sellel kokkusaamisel Viru hotellis tehti otsus, et hakatakse taotlema ametlikku ühisprojekti, mida saaks lülitada NL Teaduste Akadeemia ja Soome Akadeemia koostööprojektide hulka. Strateegilistel kaalutlustel otsustati võtta NL poolelt projekti koordinaatoriks Leo Kaipiainen TA Karjala filiaali Metsainstituudist. Planeeriti igal aastal üks välitööde periood, vaheldumisi Soomes ja Karjalas (Eestisse ei olnud lootust saada luba välismaalasi suvel metsa mõõtma) ja igal aastal üks nn. koordineerimisnõupidamine, samuti vaheldumisi Soomes ja NLiidus (Eestis ja Karjalas).

Oleme käinud Kenttajärvel juba juulis 1978. Mis seal siis toimus? Mina oma autoga koos Maie ja lastega ja Tootsidega. Käigud Kižile ja Kivatši kose juurde.

Juba enne ametliku projekti algust augustis 1979 toimus Karjala filiaali Metsainstituudi välibaasis Kenttajärvel ekspeditsioon, kus uuriti loodusliku männiku kiirgusrežiimi ja arhitektuuri vahelisi seaduspärasusi. Osalesid J. Ross, T. Nilson, A. Aho, K. Ross ja soomlased (Kes?, Pepe, Rami).

Ühisprojekt sai ametliku kinnituse NL Teaduste Akadeemia ja Soome Akadeemia vahelise teaduskoostöö kokkuleppega 15. maist 1980. Projekti ametlikud koordinaatorid Leo Kaipiainen ja Pertti Hari, lisaks veel vastutav täitja Juhan Ross ja sekretärideks Olavi Luukkanen ja Tiit Nilson.

9.–29. aprill 1982 koordineerimisnõupidamine Helsingis. NL poolelt Leo Kaipiainen ja Jyrki Rautiainen Petroskoist, Juhan Ross ja Tiit Nilson Tartust. Saabumise järel Pepe juures kodus Ilmattarentie 7b vastuvõtt. Nõupidamine ja 3-päevane seminar Metsatalos. Rongiga Suonenjoelle. Käik Kuopio ülikoolis. Sõit läände Solbölesse. Seminaris esinesid ettekannetega: E. Korpilahti, J. Ross, P. Hari, L. Kaipiainen, T. Nilson, R. Sievänen, R. Salminen, A. Mäkelä, P. Hari, H. Smolander, J. Ross, P. Oker-Blom. Otsustati, et järgmised välitööd kahel nädalal juulis Petroskois, Soome poolelt tulevad P. Hari, R. Salminen, A. Mäkelä ja P. Ilonen, soovitatavalt ka O. Luukkanen.

11.–25. juuli 1982 välimõõtmised Petroskois Kenttajärvel. Kas siis oli Ramil kaasas paljuanduriline mõõtesüsteem? Kas siis olid meilt kaasas Vello Ross ja Juhan Kõdar?

7.–13. märts 1983 koordineerimisnõupidamine Pärnus. Osalejad Soomest: P. Hari, Anniki Mäkelä, Eeva Korpilahti, Raimo Salminen, Pauline Oker-Blom, Risto Sievänen. Tartust osalesid: J. Ross, T. Nilson, J. Kõdar, K. Ross, V. Ross, Petroskoist L. Kaipiainen, V. Bolondinski, N. Balõkov, L. Vilikainen. 9. märtsil seminar Tõraveres. Ametlik soomlaste vastuvõtu eest vastutaja T. Nilson.

12. juuli – 11. august 1983 välitööd Hyytiäläs. NL delegatsioonis L. Kapiainen, J. Ross, T. Nilson, N. Balõkov. Soomlastest osalesid Pertti Hari, Matti Leikola, Olavi Luukkanen, Seppo Kellomäki, Risto Sievänen, Anniki Mäkelä, Raimo Salminen, Eeva Korpilahti, Pauline Oker-Blom, Heikki Smolander. Lisaks välitöödele seminar, kus osalesid lisaks projekti täitjatele Tomas Lohammar ja Jim McDonald Uppsalast ja Paul Jarvis Edinburghist. Seminariettekanded L. Kaipiaiselt, P. Jarviselt, T. Nilsonilt, S. Kellomäkilt, J. McDonaldilt koos T. Lohammariga ja J. Rossilt. Seminaril kokkupõrge Pepe ja Pauli vahel. Ajendiks Pauli kirjutatud halb retsensioon Pepe tegevusele seoses tema konkureerimisega ametikohale. Paul ei teadnud, et Soomes antakse retsensioonid teada ka asjaosalistele, st retsensioon ei ole anonüümne.
Kuluaarivestluses pakkusin Heikki Smolanderile varianti hakata fotosünteesi mudelit vaatama kui juhusliku argumendi mittelineaarset funktsiooni, kus lisaks kiirguse keskväärtusele läheks arvesse ka dispersioon. Sellest ideest sai Heikki PhD väitekiri. Lühivisiit Joensuusse ja Mekrijärvele.

Plaaniväline ühisseminar Tallinnas 13.-16. veebruaril 1984. Osavõtjad Soomest: P. Hari, R. Salminen, Petroskoist L. Kaipiainen, V. Bolondinski, T. Sazonova, AAI-st J. Ross, T. Nilson, K. Ross. Majutus hotellis Olümpia. Vastutaja T. Nilson.

17. – 27. mai 1984 koordineerimisnõupidamine Helsingis. Osavõtjad J. Ross, T. Nilson, J. Anton, N. Balõkov, Soome poolelt P.Hari, R. Salminen, A. Mäkelä, P. Oker-Blom. Kõik nimetatud esinesid ettekandega projekti tulemustest. Planeeriti edaspidist tegevust ja ka jätkuprojekti veel 5 aastaks. Vastuvõtt Pepe juures. Porvoos lohede lennutamist vaatamas. Käidi Turu linnas tutvumas uute kiirgusvastuvõtjatega. Selleks ajaks olid ilmunud esimesed projekti ühisartiklid, esimesena minu ja Rami kirjutatud (kaasautoriteks võetud veel Pepe, Leo ja Juhan) artikkel ajakirjas Journal of Applied Ecology. Arutati veel 5 a jätkuprojekti taotlemist.

7.–21. august 1984 välitööd Petroskois Kenttajärvel. Osavõtjad Soomest: P. Hari, R. Salminen, A. Mäkelä, P. Oker-Blom, Eestist J. Ross, T. Nilson, A. Jõeveer. Äge pidu, mis kulmineerus Kenttajärvel ja kus Rami läks öösel kaduma, kuna väsis ära ja oli heitnud kuhugi põõsa alla puhkama. Otsisime teda, kuid ei leidnud pimedas, ta ilmus välja alles hommikul ja oli prillid ära kaotanud. Prillid leidsime siiski varsti üles.

4.–8. märts 1985 koordineerimisnõupidamine Petroskois. Osavõtjad L. Kaipiainen, V. Bolondinski, T. Sazonova, G. Sofronova, N. Balõkov (Petroskoi), J. Ross, T. Nilson, V. Ross (Tartu), P. Hari, R. Salminen, P. Oker-Blom (Helsingi), P. Pelkonen (Joensuu). Tulemustest kandsid ette L. Kaipiainen, V. Bolondinski, T. Sazonova, P. Hari, T. Nilson. Kinnitati jätkuprojekti kava.

9.–12. detsember 1985 projekti koordineerimisnõupidamine ja lõpuseminar Petroskois. Soome poolelt osalesid: M. Leikola, P. Hari, E. Korpilahti, A. Mäkelä, P. Oker-Blom, R. Salminen, P. Pelkonen, H. Smolander. Seminari ettekanded:
P. Hari: Bioproduktsiooniprotsessi teoreetilised alused
E. Korpilahti: Fotosünteesi dünaamika ja mudel
T. Nilson: Puistu kiirgusrežiim
J. Ross: Männi võra arhitektoonika
L. Kaipiainen: Männiku struktuuri kujunemise seaduspärasused
J. Tselniker: Männi tüve hingamise dünaamika
A. Sokolov, K. Perfilyev: Modelleerimise praktika ja teooria
A. Mäkelä: Männiku kasvu ja arengu mudel
Ettekanded tõlgiti inglise keelest vene keelde või siis vastupidi. Mäletan, et rääkisin sama jutu vaheldumisi inglise ja vene keeles. Anti välja kollektiivne monograafia projekti tulemustest. Autorid P. Hari, L. Kaipiainen, E. Korpilahti, A. Mäkelä, T. Nilson, J. Ross, R. Salminen. Männimetsade struktuur, kiirgusrežiim ja fotosünteetiline produktiivsus (nn roheline raamat), väljaandjaks Helsingi ülikool, 1985. NL Teaduste Akadeemia ja Soome Akadeemia olid juba toetanud projekti jätkamist veel 5 aastaks 1986-1990. Jätkuprojekt 'Männikute bioproduktsiooniprotsessi seaduspärasused'.

14.–18. aprill 1986 Koordineerimisnõupidamine Viljandis. Osavõtjad Soome poolelt: P. Hari, P. Pelkonen, H. Hänninen NLiidu poolelt L. Kaipiainen, G. Sofronova (Petroskoi), J. Ross. T. Nilson, K. Ross (Tartu), A. Sokolov, K. Perfilyev (Moskva). Kuulati kokku 9 teaduslikku ettekannet. Lepiti kokku, et selle suve välitööd tehakse Helsingi ülikooli välibaasis Lapimaal Muddusniemis ja Joensuu ülikooli baasis Mekrijärvel.
Kolmapäeval, 16. aprillil tutvuti EPA metsandusteaduskonnaga Tartus ja Järvseljal, õhtusöök Tartus Püssirohukeldris. Reede õhtul saun Viljandi järve vastaskaldal (Sammuli?).

1986 Välitööd Muddusjärvel Lapimaal. Osalejad: ?

24.–29. märts 1987 Koordineerimisnõupidamine Helsingis. Osavõtjad NL poolelt L. Kaipiainen, J. Ross, T. Nilson, A. Kuusk, A. Sokolov, K. Perfilyev, Soome poolelt P. Hari, M. Leikola, R. Salminen, E. Korpilahti, P. Oker-Blom, S. Kellomäki, P. Pelkonen. Otsustati järgmised välitööd teha Voronežis Venemaal (eesmärk oli saada andmeid männikute kohta võimalikult laialt areaalilt). Tehti väljasõit Joensuu ülikooli.

1987 Välitööd Voronežis

16. august – 11. september 1988 välitööd Soomes Hyytiäläs. Osavõtjad NL poolelt: L. Kaipiainen, J. Ross, T. Nilson, K. Perfilyev, Soome poolelt P. Hari, P. Pelkonen, A. Mäkelä, E. Nikinmaa, M. Mäkinen, P. Oker-Blom, H. Hänninen, R. Sievänen, O. Kurttio. Tehti metsa parameetrite kordusmõõtmised samal platsil, kus 1983, kalasilmapilte, mõõdeti võrsete fotosünteesi, puutüvede ja okste juurdekasve. Arutati AAI-s välja töötatud väliradiomeetri väikeseeriatootmise võimalusi ja kasutamist edasises projekti töös.

26. juuni – 5. juuli 1989 koordineerimisnõupidamine Helsingis. Osavõtjad NL: Zyabtšenko (Karjala Metsainstituudi direktor), L. Kaipiainen, J. Ross, T. Nilson, U. Peterson, A. Sokolov, Soomest: P. Hari, H. Hänninen, E. Nikinmaa, A. Mäkelä, P. Oker-Blom. Arutati senise töö tulemusi ja leiti, et eesmärgid on saavutatud. Planeeriti välitööd Irkutski kanti augustis. Lisaks võeti osa rahvusvahelisest seminarist metsaökosüsteemide modelleerimise alal, mis toimus alguses Olavilinnas ja seejärel Hyytiäläs. Pidasin Olavilinna pidusaalis ettekande kiirgusrežiimi modelleerimisest. Olin sel ajal just Soomes stažeerimas Joensuus.

17.–25. august 1989 välitööd Irkutskis. Osavõtjad Petroskoist: L. Kaipiainen, T. Sazonova, G. Sofronova, V. Bolondinski, Soomest: P. Hari, P. Pelkonen, M. Mäkinen, O. Kurttio, H. Hänninen, R. Salminen.

2.–16. mai 1990 lõpparuande kirjutamine Helsingis? Leo, Juhan ja mina

13.–15. november 1990 Petroskois projekti lõpuseminar. Osavõtjad Petroskoist: L. Kaipiainen, V. Bolondinski, G. Sofronova, T. Sazonova, L. Vilikainen, H. Balõkov, A. Smirnov, Tartust: J. Ross ja T. Nilson, Helsingist: P. Hari ja E. Nikinmaa, Soome metsainstituudist O. Kurttio. Tehti ettepanek veel uue ühisprojekti alustamiseks aastateks 1991-1995. Seda uut projekti ei tulnud.

Kogu projekti ajal toimusid meie sõidud Soome läbi Moskva, seal siis saime kätte välispassid ja istusime Moskva-Helsingi rongile. Tagasi sama teed pidi. Aeg-ajalt ikka tehti meile enne minekut veel ajupesu, kui pahad on kapitalistid.