Avalehele

TÜ LOTE Tartu Observatoorium


2018
Esimesest jaanuarist 2018 on Tartu Observatoorium Tartu Ülikooli Loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituut.

Liisi Jakobson kaitses 19. juunil 2018 Tartu Ülikoolis doktoritöö loodusgeograafia erialal 'Mutual effects of wind speed, air temperature and sea ice concentration in the Arctic and their teleconnections with climate variability in the eastern Baltic Sea region' (Tuulekiiruse, õhutemperatuuri ja merejää vastastikused mõjud Arktikas ning kaugseosed kliima varieeruvusega idapoolses Läänemere regioonis). Juhendajad Jaak Jaagus ja Erko Jakobson Tartu Ülikoolist, oponent professor Joanna Wibig, Lódźi Ülikool, Poola.

2018. aastal sai alguse Tartu observatooriumi osalusega projekt HYPERNETS, milles töötatakse välja kaugseire-satelliitide ülemaailmse tugimõõtmisvõrgustiku uued seadmed. Moodustatakse ülemaailmne ühtse andmetöötluse ja andmehalduse võrgustik. Projekti koordineerib Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut, partnerid on Eestist, Prantsusmaalt, Argentiinast, Itaaliast, Saksamaalt js Ühendkuningriigist. Projekti vastutav täitja Tartu observatooriumis on Joel Kuusk.

Eesti Teadusagentuuri ja EL uurimistoetused olid mitmel väiksemal Jan Piseki, Joel Kuuse ja Lea Halliku juhitaval projektil, mitut rakendusprojekti juhtisid Mait Lang ja Urmas Peterson.

Jan Pisek oli kaastoimetaja ajakirja Remote Sensing erinumbris Optical Remote Sensing of Boreal Forests.

9. maist kuni 13. juulini oli kaugseire töörühma juures praktikal doktorant Tšehhist Eva Neuwirthová, kes osales välitöödel puulehtede pigmendisisalduse, anatoomia ja optiliste omaduste mõõtmiseks lehe arengu käigus.

Mait Langi eestvedamisel valmis Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI multispektraalsete piltide abil Eesti puistute enamuspuuliigi kaart.

Andres Kuusk võrdles Mait Langi, Jan Piseki ja Silja Märdla (TTÜ) kaasabil puistu võrastiku läbipaistvuse hindamismeetodeid. Maapealse laserskanneriga mõõdetud võrastiku läbipaistvuse hinnang on oluliselt väiksem kui poolsfäärifotodelt või LAI-2000-ga mõõdetu. Lennukilidarite kasvav ruumiline lahutus lubab hinnata lisaks võrastiku läbilaskvusele ka võrastiku elementide paiknemise grupeerumist/regulaasust.

Juhan Rossi nimelise stipendiumi sai veeseire töörühma nooremteadur ja TÜ Eesti mereinstituudi doktorant Mirjam Randla. Tema uurimisteemaks on heljumi omadused ja dünaamika Pärnu lahes.

25. oktoobril 2018 oli Tõraveres Eesti kaugseirepäev. Programmis oli 14 ettekannet, neist 7 Tartu observatooriumi töötajailt või nende osalusel, ning 12 stendiettekannet. Konverentsi peakorraldajad olid Urmas Peterson ja Tiia Lillemaa. Kaugseirepäeva ettekanded koondati elektroonilisse artiklikogumikku "Kaugseire Eestis 2018".


2019
Mait Lang koos kolleegidega erinevatest Euroopa teadusasutustest avaldasid FORMIT projektis valminud metsakasvumudeliga saadud prognoosid Euroopa metsade tüvemahu ja vanuselise jaotuse kohta kuni aastani 2100 erinevate kliima- ja majandusviiside stsenaariumite korral. Leiti, et majandamisviiside valik mõjutab puistute tüvemahtu ja süsiniku bilanssi rohkem kui kliimamuutused.

Jan Pisek koos Matheus Boni Vicari ja Matthias Disneyga (University College London) pakkusid välja lihtsa ja kiire meetodi puu lehtede kaldenurkade jaotuse hindamiseks maapealse laserskanneri punktipilvest. Järvseljal asuva RAMI testala laserskanneri andmetest uuris lehtede kaldenurkade jaotust Andres Kuusk. Lehtpuude võrades on lehtede orientatsioon ülaosas sfääriline, allosas pigem planofiilne ning alusmetsas tugevalt planofiilne nagu ennustas lehtede optimaalse kaldenurkade jaotuse Tiit Nilsoni aastatetagune (1968) teoreetiline mudel. p> Andres Kuusk, Mait Lang ja Joel Kuusk töötasid välja metsanduse praktika jaoks sobiva statistilistel seostel põhineva metsa heleduse mudeli, mis kasutab arvutusteks kõige tavalisemaid metsakorralduse andmebaasis olevaid takseertunnuseid. Mudelit valideeriti Sentinel-2 MSI andmetega.

Lea Hallik, Andres Kuusk, Mait Lang ja Joel Kuusk leidsid, et hapniku neeldumisjoone O2A täitumise abil saab hinnata klorofülli päikesekiirguse poolt indutseeritud fluorestsentsi. Meetod on rakendatav ka keskmise lahutusega (10 nm) spektraalandmetega.

Eesti Teadusagentuuri peronaalseid uurimistoetusi said Jan Pisek, Martin Ligi ja Kersti Kangro. Euroopa Liidu teaduskoostöö projektides osalesid Lea Hallik, Anu Reinart, Joel Kuusk, Mait Lang, Riiklikus keskkonnaseire programmis osales Urmas Peterson.

Tartu observatooriumi nõukogusse kuuluvad lisaks direktor Anu Reinartile oskonnajuhataja Mait Lang, vanemteadurid Lea Hallik, Jan Pisek ja Erko Jakobson ning doktorant Ave Ansper.

Juhan Rossi nimelise stipendiumi sai TÜ keskkonnatehnoloogia magistrand Kerttu-Liis Kõks. Tema uurimisteemaks on Eesti siseveekogude klorofüll-a tuvastamise meetodid.

29. novembril 2019 tähistati konverentsiga Tiit Nilsoni 80-aasta juubelit ja ühtlasi ka Uno Veismanni 85. aasta juubelit ja Kalju Eerme 81. sünnipäeva. Tartu Ülikool autasustas kõiki kolme ülikooli väikese medaliga. Konverentsi peakorraldaja oli Jan Pisek, ettekannetega esinesid Andres Kuusk, Kalju Eerme, Joel Kuusk, Joosep Kivastik, Paavo Pelkonen, Agu Laisk, Matti Mõttus, Piia Post, Heikki Junninen, Velle Toll, Hanno Ohvril.

T. Nilson 80,
29.11.2019
Esimene rida: Jan Pisek, Kersti Kangro, Tiit Nilson, Uno Veismann, Anu Reinart, Kalju Eerme, Tõnu Viik, Ain Kallis.
Teine rida: Proua Paavo Pelkonen, Margit Aun, Andres Kuusk, Pauline Stenberg, ?, Krista Alikas, Lea Hallik, Piia Post, Riho Vendt, Joel Kuusk.
Kolmas rida: Hanno Ohvril, Paavo Pelkonen, Heikki Junninen, Madis Sulev, Agu Laisk, Laurits Leedjärv, Miina Rautiainen, Matti Mõttus.
Neljas rida: ?, Mait Lang, Heikki Smolander, Pekka Kauppi (Pola mees), ?, Viktor Vabson.
Karin Pai foto.


2020
1. aprillist on Tartu Observatooriumi direktor Antti Tamm. Anu Reinart jätkab asedirektorina ja kaugseire osakonna juhtivteadurina.

Kristi Uudeberg kaitses 2. juunil Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori väitekirja füüsikas "Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters / Optiliste veetüüpide põhine lähenemine sise- ja rannikuvee veekvaliteedi hindamiseks". Juhendajad Anu Noorma ja Kaire Toming (TÜ Eesti mereinstituut), oponendid Susanne Kratzer (Stockholmi ülikool) ja Kalev Sepp (Eesti Maaülikool). Väitekirja kaitsmine oli telekonverents. Dissertant esines Tartu observatooriumis Tõraveres, Dr. Kratzer oponeeris Stockholmist, suur osa kaitsmisnõukogust oli Tartus.


Avalehele


Allikad

Aruksaar, H., 1992. Kaarel Kirde - esimene eestlasest geofüüsikaprofessor Tartu ülikoolis. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 231-249.
EFS aastaraamatud 1989..
Eilart, J. (Koostaja), 2001. Akadeemik Juhan Ross. Bibliograafia. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
Füüsikakroonikad 1977..1987.
Liidemaa, H., 1992. Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamine ja meteoroloogia areng Eestis aastail 1865-1918. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 63-79.
Mürk, H., 1992. Meteoroloogia- ja klimatoloogiaalasest uurimistööst Eestis 1920-1940. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 80-98.
Palm, I., 1992. Meteoroloogia õpetamisest Tartu ülikoolis aastail 1919-1940. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 99-122.
Tartu Observatooriumi aruanded/aastaraamatud 1995..
Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogu, http://www.utlib.ee/ee/andmebaasid/portreed/
Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 99-122.
Siilivask, K. (Koostaja), 1982. Tartu Ülikooli ajalugu. II, 1798-1918. Eesti Raamat, Tallinn.
Tooming, H., 2001. Ilm ja inimesed, Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn.
Tähetorni kalendrid.
Tartu Observatooriumi aastaraamatud.

Koostas:
Andres Kuusk

Kaasa aitasid:
Kalju Eerme
Ain Kallis
Olavi Kärner
Tiit Nilson
Viivi Russak
Madis Sulev
Uno Veismann