2018
Esimesest jaanuarist 2018 on Tartu Observatoorium Tartu Ülikooli Loodus- ja
täppisteaduste valdkonna instituut.
Liisi Jakobson kaitses 19. juunil 2018 Tartu Ülikoolis doktoritöö loodusgeograafia erialal 'Mutual effects of wind speed, air temperature and sea ice concentration in the Arctic and their teleconnections with climate variability in the eastern Baltic Sea region' (Tuulekiiruse, õhutemperatuuri ja merejää vastastikused mõjud Arktikas ning kaugseosed kliima varieeruvusega idapoolses Läänemere regioonis). Juhendajad Jaak Jaagus ja Erko Jakobson Tartu Ülikoolist, oponent professor Joanna Wibig, Lódźi Ülikool, Poola.
2018. aastal sai alguse Tartu observatooriumi osalusega projekt HYPERNETS, milles töötatakse välja kaugseire-satelliitide ülemaailmse tugimõõtmisvõrgustiku uued seadmed. Moodustatakse ülemaailmne ühtse andmetöötluse ja andmehalduse võrgustik. Projekti koordineerib Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut, partnerid on Eestist, Prantsusmaalt, Argentiinast, Itaaliast, Saksamaalt js Ühendkuningriigist. Projekti vastutav täitja Tartu observatooriumis on Joel Kuusk.
Eesti Teadusagentuuri ja EL uurimistoetused olid mitmel väiksemal Jan Piseki, Joel Kuuse ja Lea Halliku juhitaval projektil, mitut rakendusprojekti juhtisid Mait Lang ja Urmas Peterson. Kersti Kangro sai Teadusagentuuri toetuse projektile "Veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmise edendamine ja järvede kaugseire rakenduste parendamine neeldumisparameetrite täpsema määratlemise kaudu" (2018-2021), kaastäitjad Martin Ligi ja Ilmar Ansko.
Jan Pisek oli kaastoimetaja ajakirja Remote Sensing erinumbris Optical Remote Sensing of Boreal Forests.
9. maist kuni 13. juulini oli kaugseire töörühma juures praktikal doktorant Tšehhist Eva Neuwirthová, kes osales välitöödel puulehtede pigmendisisalduse, anatoomia ja optiliste omaduste mõõtmiseks lehe arengu käigus.
Mait Langi eestvedamisel valmis Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI multispektraalsete piltide abil Eesti puistute enamuspuuliigi kaart.
Andres Kuusk võrdles Mait Langi, Jan Piseki ja Silja Märdla (TTÜ) kaasabil puistu võrastiku läbipaistvuse hindamismeetodeid. Maapealse laserskanneriga mõõdetud võrastiku läbipaistvuse hinnang on oluliselt väiksem kui poolsfäärifotodelt või LAI-2000-ga mõõdetu. Lennukilidarite kasvav ruumiline lahutus lubab hinnata lisaks võrastiku läbilaskvusele ka võrastiku elementide paiknemise grupeerumist/regulaasust.
Juhan Rossi nimelise stipendiumi sai veeseire töörühma nooremteadur ja TÜ Eesti mereinstituudi doktorant Mirjam Randla. Tema uurimisteemaks on heljumi omadused ja dünaamika Pärnu lahes.
Mait Lang sai firmalt Reach-U kahe-aastase uurimistoetuse projektile "Integration of remote sensing image processing methods for forest resource assessment". Projekti kaastäitjad on Mihkel Kaha ja Andres Kuusk.
Martin Ligi sai Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse projektile "Suspensioonis olevate osakeste omaduste hindamine jõgede väljavoolu mõjualal in-situ ja satelliidi andmete põhjal" (2018-2021).
25. oktoobril 2018 oli Tõraveres Eesti kaugseirepäev. Programmis oli 14 ettekannet, neist 7 Tartu observatooriumi töötajailt või nende osalusel, ning 12 stendiettekannet. Konverentsi peakorraldajad olid Urmas Peterson ja Tiia Lillemaa. Kaugseirepäeva ettekanded koondati elektroonilisse artiklikogumikku "Kaugseire Eestis 2018".
2019
Mait Langi juhitav projekt "Use of remote sensing data for elaboration
and development of public services" sai kaheks aastaks uurimistoetuse
Teadusagentuurilt ja projekt "Determination of the mechanical properties
of soils in relation to military vehicles trafficability and development
of mapping tool to visualize tactical properties of forest" neljaks
aastaks toetuse Eesti Kaitseväelt.
Mait Lang koos kolleegidega erinevatest Euroopa teadusasutustest avaldasid FORMIT projektis valminud metsakasvumudeliga saadud prognoosid Euroopa metsade tüvemahu ja vanuselise jaotuse kohta kuni aastani 2100 erinevate kliima- ja majandusviiside stsenaariumite korral. Leiti, et majandamisviiside valik mõjutab puistute tüvemahtu ja süsiniku bilanssi rohkem kui kliimamuutused.
Jan Pisek koos Matheus Boni Vicari ja Matthias Disneyga (University College London) pakkusid välja lihtsa ja kiire meetodi puu lehtede kaldenurkade jaotuse hindamiseks maapealse laserskanneri punktipilvest. Järvseljal asuva RAMI testala laserskanneri andmetest uuris lehtede kaldenurkade jaotust Andres Kuusk. Lehtpuude võrades on lehtede orientatsioon ülaosas sfääriline, allosas pigem planofiilne ning alusmetsas tugevalt planofiilne nagu ennustas lehtede optimaalse kaldenurkade jaotuse Tiit Nilsoni aastatetagune (1968) teoreetiline mudel. p> Andres Kuusk, Mait Lang ja Joel Kuusk töötasid välja metsanduse praktika jaoks sobiva statistilistel seostel põhineva metsa heleduse mudeli, mis kasutab arvutusteks kõige tavalisemaid metsakorralduse andmebaasis olevaid takseertunnuseid. Mudelit valideeriti Sentinel-2 MSI andmetega.
Lea Hallik, Andres Kuusk, Mait Lang ja Joel Kuusk leidsid, et hapniku neeldumisjoone O2A täitumise abil saab hinnata klorofülli päikesekiirguse poolt indutseeritud fluorestsentsi. Meetod on rakendatav ka keskmise lahutusega (10 nm) spektraalandmetega.
Eesti Teadusagentuuri personaalseid uurimistoetusi said Jan Pisek, Martin Ligi ja Kersti Kangro. Euroopa Liidu teaduskoostöö projektides osalesid Lea Hallik, Anu Reinart, Joel Kuusk, Mait Lang, Riiklikus keskkonnaseire programmis osales Urmas Peterson.
Tartu observatooriumi nõukogusse kuuluvad lisaks direktor Anu Reinartile oskonnajuhataja Mait Lang, vanemteadurid Lea Hallik, Jan Pisek ja Erko Jakobson ning doktorant Ave Ansper.
Juhan Rossi nimelise stipendiumi sai TÜ keskkonnatehnoloogia magistrand Kerttu-Liis Kõks. Tema uurimisteemaks on Eesti siseveekogude klorofüll-a tuvastamise meetodid.
29. novembril 2019 tähistati konverentsiga Tiit Nilsoni 80-aasta juubelit ja ühtlasi ka Uno Veismanni 85. aasta juubelit ja Kalju Eerme 81. sünnipäeva. Tartu Ülikool autasustas kõiki kolme ülikooli väikese medaliga. Konverentsi peakorraldaja oli Jan Pisek, ettekannetega esinesid Andres Kuusk, Kalju Eerme, Joel Kuusk, Joosep Kivastik, Paavo Pelkonen, Agu Laisk, Matti Mõttus, Piia Post, Heikki Junninen, Velle Toll, Hanno Ohvril.
Esimene rida: Jan Pisek, Kersti Kangro, Tiit Nilson, Uno Veismann, Anu
Reinart, Kalju Eerme, Tõnu Viik, Ain Kallis.
Teine rida: Proua
Paavo Pelkonen, Margit Aun, Andres Kuusk, Pauline Stenberg, ?, Krista
Alikas, Lea Hallik, Piia Post, Riho Vendt, Joel Kuusk.
Kolmas rida:
Hanno Ohvril, Paavo Pelkonen, Heikki Junninen, Madis Sulev, Agu Laisk,
Laurits Leedjärv, Miina Rautiainen, Matti Mõttus.
Neljas rida: ?,
Mait Lang, Heikki Smolander, Pekka Kauppi (Pola mees), ?, Viktor Vabson.
Karin Pai foto.
2020
1. aprillist on Tartu Observatooriumi direktor Antti Tamm. Anu Reinart
jätkab asedirektorina ja kaugseire osakonna juhtivteadurina.
Kristi Uudeberg kaitses 2. juunil Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori väitekirja füüsikas "Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters / Optiliste veetüüpide põhine lähenemine sise- ja rannikuvee veekvaliteedi hindamiseks". Juhendajad Anu Noorma ja Kaire Toming (TÜ Eesti mereinstituut), oponendid Susanne Kratzer (Stockholmi ülikool) ja Kalev Sepp (Eesti Maaülikool). Väitekirja kaitsmine oli telekonverents. Dissertant esines Tartu observatooriumis Tõraveres, Dr. Kratzer oponeeris Stockholmist, suur osa kaitsmisnõukogust oli Tartus.
Margit Aun kaitses TÜ LOTE arvutiteaduse instituudis teise magistritöö "Instrumentide monitoorimissüsteem Tartu observatooriumi atmosfääriseire töörühmale". Juhendajad Tõnis Eenmäe ja Ilmar Ansko.
Jan Peter George sai Mobilitas programmi uurimistoetuse projektile "Kas veepuudus ähvardab? Kahe viimase aastakümne põudade mõju Euroopa metsade kasvule." (2020-2022).
Erko Jakobson ja Riho Vendt on Euroopa programmi Horisont 2020 projekti "Copernicus kaugseireandmete usaldusväärsuse tagamise põhimõtted ja infrastruktuur" (2020-2022) vastutavad täitjad. Projekti on kaasatud Anu Noorma, Krista Alikas, Kaupo Voormansik, Mait Lang, Viktor Vabson, Margit Aun, Martin Ligi, Lea Hallik ja Liisi Jakobson.
2021
Koroonapandeemia tõttu jäid ära teaduskonverentsid ja otseseid kontakte
nõudev koostöö. Rahvusvahelise koostööna valminud artiklid ilmusid
endiselt. Mait Lang, Jan Pisek ja Jan Peter George osalesid mitmes
rahvusvahelises koostööprojektis, teemaks metsade reaktsioon
kliimamuutustele, lennuki- ja satelliidilidarite kasutamine metsade
uurimisel, optilise satelliitkaugseire praktiline kasutamine. Jan Piseki
töödes jätkusid lehestiku grupeerimise ja lehtede kaldenurkade
jaotuse uurimine. Lea Hallikuga koostöös uuris tšehhi doktorant Eva
Neuwirthová RAMI kaasiku puude lehtede optilisi ja biomeetrilisi omadusi
kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Vee kaugseirajad jätkasid
siseveekogude ja rannikuvete omaduste uurimist nii
satelliidimõõtmistega kui in-situ mõõtmistega, et toetada
satelliidimõõtmiste interpreteerimist, Täie hooga käis Joel Kuuse
Hypernets projekti spektromeetrite ehitus.
2022
24. veebruaril 2022 Venemaa poolt Ukrainas alustatud agressiooni eest
põgenes Ukrainast umbes 7 miljonit inimest. Neid jõudis rohkesti ka
Eestisse. Kaugseire töörühmaga liitus Harkivist saabunud metsanduse
doktor Oleksandr Borysenko.
Tartu-Tõravere meteojaamale ehitati uus vaatluspaviljon. See avati 10. oktoobril 2022. Juhan Rossi eskiisprojekti järgi ehitatud 1965. aastal valminud aktinomeetriapaviljon lammutati.
Jan Pisek sai Teadusagentuuri toetuse projektile "Optilised sünergiad lehtede kaldenurkade jaotuse ajalis-ruumiliseks jälgimiseks koos rakendustega (EST-LEAF)" (2022-2026). Projekti kaastäitjad on Andres Kuusk, Margit Aun ja Oleksandr Borysenko.
Lea Hallik osaleb Maaeluministeeriumi tellitud projektis "Tagasi tulevikku: taimekasvatuse ja loomakasvatuse taasühendamine ringmajanduse edendamiseks ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks" (2022-2025).
Joel Kuusk juhib Euroopa Kosmoseagentuuri projekti "Hüperspektraalsete radiomeetrite võrgustik - ettevalmistav faas" (2022-2024). Projekti kaastäitjad on Ilmar Ansko, Kaspars Laizans ja Kenneth Erle Flight ja projekti "Kaugseiresatelliitide kalibreerimise ja valideerimise infrastruktuur (Cal/Val Park) Etapp 1" (2023-2024), kaastäitjad Riho Vendt ja Viktor Vabson kosmosetehnoloogia osakonnast.
2023
Martin Ligi läks 1. jaanuarist 2023 TÜ Eesti mereinstituuti kaugseire
ja mereoptika kaasprofessoriks.
Mirjam Uusõue kaitses 10. mail Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori väitekirja keskkonnatehnoloogias "Suspended particles dynamics and characteristics in optically complex waterbodies / Heljumi dünaamika ja omadused optiliselt keerulistes veekogudes". Juhendajad Martin Ligi ja Tiit Kutser (TÜ Eesti mereinstituut) ning François Bourrin (Perpignan'i Ülikool, Prantsusmaa), oponent Therese Harvey (Norwegian Institute for Water Research (NIVA), Norra).
Detsembris 2023 lõpetas Keskkonnaagentuur ilmajaamades vaatlejatega vaatlused. Ka Tõravere ilmajaamas jäid vaatlusi tegema ainult mõõduriistad. Tööle jäid jaama juhataja Ingrid Niklus ja Lõuna-Eesti ilmajaamade riistvara hooldav insener.
2024
Ülikool blokeeris märtsis @to.ee aadressidelt observatooriumi listi
postitamise. Vastu võetakse ainult @tu.ee aadressidelt saadetud
postitusi.
Koostas:
Andres Kuusk
Kaasa aitasid:
Kalju Eerme
Ain Kallis
Olavi Kärner
Tiit Nilson
Viivi Russak
Madis Sulev
Uno Veismann