Heino Moldau
23.12.1934 - 12.12.2021

   H. Moldau
1974


Heino Moldau sündis Ida-Virumaal Püssis, õppis Kiviõli Keskkoolis ning lõpetas seejärel Tartu Ülikooli 1959. a. geofüüsikuna.

1959-1992 töötas ta Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis, kus pidas ametikohti meteoroloogist juhtivteadurini. Aastail 1992-2013 töötas Moldau Tartu Ülikoolis, kus vastutas oma uurimisrühma eest ametites dotsendist erakorralise professorini.

Moldau kaitses füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Taimelehtede hajutamisomadused" 1966. a. Tartu Ülikoolis ning doktoritöö taimefüsioloogias "Taime transpiratsiooni ja fotosünteesi matemaatiline modelleerimine mulla niiskusstressi tingimustes" Taimefüsioloogia Instituudis Moskvas 1985. aastal. Ta oli Eesti Taimefüsioloogide Seltsi esimees (1989–1993).

Moldau teadustee algas aktinomeetria-alaste uurimustega. Edasi tulid uuringud, mis olid seotud taimelehtede optiliste omaduste ning kiirguse neeldumisega lehestikus. Järgmine teemadering käsitles taimede transpiratsiooni, fotosünteesi ja hingamise mõõtmist ning matemaatilist modelleerimist. Saadud tulemused panid aluse tänasele kõrgetasemelisele taimefüsioloogia koolkonnale Eestis.

Moldau teadusuuringud ilmusid teadusartiklitena rahvusvahelistes ajakirjades ning monograafiatena. Kokku on ta avaldanud üle 70 publikatsiooni, mida tsiteeritakse jätkuvalt palju. Moldau uuringutel oli ka rida praktilisi väljundeid: fotosünteetiliselt aktiivse kiirgusvoo mõõtmine, taimekoosluste kaugseire ning taimkatte kiirgusrežiimi modelleerimine.

Ühe tema monograafia tõlkis USA kosmoseagentuur NASA inglise keelde, et selle alusel välja töötada metoodika Nõukogude Liidu viljasaakide ennustamiseks satelliidipiltide abil. Viimastel aastatel uuris Moldau taimelehtedes stressi tõttu vallanduvaid kaitsereaktsioone.

Alates 2006. aastast panustas Moldau TÜ tehnoloogiainstituudi taimsete signaalide uurimisrühma käivitamisse, eriti töörühma ainulaadse gaasivahetusaparatuuri loomisse. Koos kraadiõppuritega uuris Moldau müürlooga õhulõhede sulgumise regulatsiooni ning jõudis olulise läbimurdeni sulgrakkude aeglast tüüpi anioonkanali identifitseerimises. Saadud tulemused avaldati ajakirjas Nature ja uurimustsükli "Taimede stressitaluvus" eest omistati Moldaule koos kolleegidega 2010. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal.

Heino moldau juhendamisel kaitstud väitekirjad
Anu Sõber, PhD, 1984, juh. Heino Moldau. Õhulõhede niiskusreaktsiooni mehhanismi analüüs lehe transpiratsiooni ja veesisalduse alusel. Leningradi ülikool
Irina Bichele, MSc, 1998, juh. Heino Moldau. Manipulating ascorbate-associated plant ozone tolerance by darkness. Tartu TÜ MRI
Hannes Kollist, PhD, 2001, juh. Heino Moldau. Leaf apoplastic ascorbate as ozone scavenger and its transport across the plasma membrane. Tartu TÜ MRI
Liina Jakobson, MSc, 2010, juh. Ove Lindgren, Heino Moldau, Hannes Kollist. Hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) mutantide sõelumine transpiratsiooni alusel tõi välja taimekutiikulaga seotud BODYGUARD geeni lisafunktsioonid taimes. Tartu TÜ Tehnoloogiainstituut.

Teadustöö põhisuunad
Hapniku aktiivühendite genereerumine ja detoksifikatsioon taime lehtedes stressi tingimustes.
Troposfääri osooni mõju lehe raku seina santioksüdatiivsele süsteemile.

Teaduspublikatsioone
Moldau, H., Vahisalu, T., Kollist, H. 2011. Rapid stomatal closure triggered by a short ozone pulse is followed by reopening to overshooting values. Plant Signaling & Behavior, 6(2): 311-313.
Vahisalu, T., Puzõrjova, I., Brosché, M., Valk, E., Lepiku, M., Moldau, H., Pechter, P., Wang, Y-S., Lindgren, O., Salojärvi, J., Loog, M., Kangasjärvi, J., Kollist, H. 2010. Ozone-triggered rapid stomatal response involves production of reactive oxygen species and is controlled by SLAC1 and OST1. The Plant Journal, 62(3): 442-453.
Vahisalu, T., Kollist, H., Wang, Y-F., Nishimura, N., Chan, W-Y, Valerio, G., Lamminmäki, A., Brosché, M., Moldau, H., Desikan, R., Schroeder, J.I., Kangasjärvi, J. 2008. SLAC1 is required for plant guard cell S-type anion channel function in stomatal signalling. Nature 452(7186): 487-491.
Kollist, T., Moldau, H., Rasulov, B., Oja, V., Rämma, H., Hüve, K., Jaspers, P., Kangasjärvi, J., Kollist, H. 2007. A novel device detects a rapid ozone-induced transient stomatal closure in intact Arabidopsis and its absence in abi2 mutant. Physiologia Plantarum 129(4): 796-803.
Padu, E., Kollist, H., Tulva, I, Oksanen E, Moldau H. 2005. Components of apoplastic ascorbate use in Betula pendula leaves exposed to CO2 and O3 enrichment. New Phytologist 165(1): 131-142
Moldau, H., Bichele, I. 2002. Plasmalemma protection by apoplast as assessed from above-zero ozone concentrations in leaf intercellular air spaces. Planta 214(3): 484-487
Kollist, H., Moldau, H. 2001. Ascorbate transport from the apoplast to the symplast in intact leaves. Physiologia Plantarum 113(3): 377-384
Bichele, I., Moldau, H., Padu, E. 2000. Estimation of plasmalemma conductivity to ascorbic acid in intact leaves under ozone. Physiol. Plantarum 108: 405-412
Kollist, H., Moldau, H., Mortensen, L., Rasmussen, S.K., Jorgensen, L.B. (2000) Protection of plasmalemma by stomata and cell wall ascorbate against ozone in barley and wheat. Journal of Plant Physiology 156(5-6): 645-651
Ranieri, A., Castagna, A., Padu, E., Moldau, H., Rahi, M., Soldatini, G. F. 1999. The decay of O3 through direct reaction with cell wall ascorbate is not sufficient to explain the different degrees of O3-sensitivity in two poplar clones. J. Plant Physiol. 154: 250-255.
Moldau, H. 1998. Hierarchy of ozone scavenging reactions in plant cell walls.- Physiol. Plantarum 104: 617-622.
Moldau, H., Bichele, I., Hüve, K. 1998. Dark-induced ascorbate deficiency in leaf cell walls increases plasmalemma injury under ozone.- Planta 207: 60-66.
Moldau, H., Padu, E., Bichele, I. 1997. Quantification of ozone decay and requirement for ascorbate in Phaseolus vulg. L. cell walls.- Phyton 37: 175-180.
Kull, O., Moldau, H. 1994 Absorption of ozone on Betula pendula (Roth.) leaf surface. Water, Air and Soil Pollution, 75: 79-86.
Laisk, A., Kull, O., Moldau, H. 1989. Ozone concentration in leaf intercellular air spaces is close to zero. Plant Physiology 90(3): 1163-1167.
Bichele, S., Moldau, H., Ross, J. 1980. Mathematical Modeling of Plant Transpiration and Photosynthesis under Soil Moisture Stress. Gidrometeoizdat, Leningrad, 223 pp. (Russian)

Viimati muudetud: 30.12.2021
Andmed ETIS-est ja kolleegide järelehüüdest Novaatoris.