Taimkatte kiirgusrežiim ja kaugseire

  Püranomeetriline latt mõõtmisteks taimkattes. H. Niilisk, teostus sektori töökoda (või FAI töökoda Toomel?) 1962. Mõõtmas Jaan Lepik. Fotomeetriline latt taimkatte kiirgusrežiimi mõõtmiseks. A. Laisk, sektori töökoda 1965. Kalasilmaobjektiiviga fotoaparaat metsa kiirgusrežiimi uurimiseks. T. Nilson ja V. Ross ZBI Voore statsionaari kuusikus. Kalasilmaobjektiivi kinkis Margaret Anderson Austraaliast 1969. aastal. Metsa kiirgusrežiimi uurimine ZBI Voore statsionaaris 1970. a. suvel. T. Nilson. Ühekanaliline fotomeeter taimkatte kiirgusomaduste mõõtmiseks. M. Sulev, teostus sektori töökoda, elektronblokk A. Aho.  

  Tamme poldril 1979 suvel. Mõõdab Tiit Nilson, "registraatorid" on Ene Pastak ja Tiina Nilson. Neljakanaliline spektrofotomeeter aluspinna kiirgusomaduste mõõtmiseks lennukilt ja statsionaarselt maapinnal. M.Sulev, teostus TA SKB Tõravere filiaal, elektroonika konstrueerimine ja teostus TA SKB Tartu filiaal. Neljakanalilise fotomeetri elektroonikablokk. Lähteülesanne M. Sulev, konstrueerimine ja teostus (väikeseeria) TA SKB Tartu filiaal.  

  Kiirgustermomeeter aluspinna temperatuuri mõõtmiseks lennukilt. J. Reemann, teostus TA SKB Tõravere filiaal 1975. Pilvede ja aluspinna optiliste omaduste mõõtekompleksi mõõte- ja registreermisaparatuur lennukis. Keskel neljakanalilise spektrofotomeetri võimendi, paremal registreeriv magnetofon. M. Sulev, teostus sektori töökoda ja TA SKB Tartu filiaal. Lennuki spektrofotomeetri kaliibrimine. T. Nilson.  

  Raudtee ehitamine taimkatte kiirgustemperatuuri mõõtmisteks. J. Ross, J. Anton, teostus TA SKB Tõravere filiaal 1974. Raudteekraana katsetamine. Kraana noolel on J. Ross. T. Nilson välitöödel Järvseljal. Helikopter KA-26 Tõraveres. Riistapark helikopterilt mõõtmiseks. Mõõtmisteks valmistuvad A. Kuusk ja U. Peterson.  

  Riistapark helikopterilt mõõtmiseks: 4-kanaliline fotomeeter, Reemanni kiirgustermomeeter ja võimendid ning registreerimismagnetofon. Vahemaandumine Tamme poldril. 4-kanaliline käsifotomeeter taimkatte spektraalsete heleduskoefitsientide mõõtmiseks. M. Sulev, A. Aho, TA SKB Tõravere filiaal, umbes 1980. Käsifotomeetri KFM-4 võimendi ja numbriline voltmeeter. A. Aho, sektori töökoda.  

  Sulevi-Aho 4-kanalilise käsifotomeetriga tugimõõtmine helikopterimõõtmiste toeks. Mõõtmas A. Kuusk. Minibilansomeeter. J. Reemann, teostus sektori töökoda. Ukraina IL-14-ga lendas Ojaste skaneeriv radiomeeter.  

  J. Ojaste mõõtesüsteem lennuki spektrofotomeetrile. Teostus sektori töökoda, TA SKB Tartu ja Tõravere filiaalid. Töötamine Il-14-l. A. Kuusk, 1983. U. Peterson mõõdab 4-kanalilise käsifotomeetriga raiesmikel 1986. a. suvel.  

  Neljakanaliline käsi-spektrofotomeeter KFM-4. M. Sulev, teostus TA SKB Tõravere filiaal. 1998. aastal hangiti taimkatte analüsaator LAI-2000. M. Lang mõõdab LAI-2000-ga Järvseljal 2002. a. suvel.  

  Väligoniomeetri makett. A.Kuusk. Väligoniomeeter Tamme poldril 1988. a. kevadsuvel. Mõõdavad A. Kuusk ja P. Pajusalu. Goniomeetri projekteeris R. Randmets, ehitas TA SKB Tõravere filiaal. Spektraalne püranomeeter väligoniomeetril valgustatuse mõõtmiseks. M. Sulev, A. Kuusk, J. Ojaste, sektori töökoda. Goniomeetri 2-kanaliline radiomeeter. M. Sulev, teostus sektori töökoda. Goniomeetri 2-kanalilise radiomeetri 1989. a. variant. M. Sulev, teostus sektori töökoda.  

  Goniomeetri nurga andur. A. Kuusk, sektori töökoda. Nurgaanduri sisevaade. Optiliselt loetav Gray-koodiga poolring. Koodketta võllil on glütseriiniga võnkumiste summuti. Nurgaanduri koodketas.  

  Goniomeeter okaspuu võrse hajumisindikatrissi mõõtmiseks. M. Sulev, sektori töökoda, TA SKB Tõravere filiaal 1993. 1994. aastal saime käsifotomeetri KFM-4 registraatoriks Campbell Scientific'u andmelogeri CR-10. Varsti lisandus veidi kompaktsem andmeloger 21X. A. Kuusk KFM-4-ga Siggeforas suvel 1999.  

  J. Kuuse riistvaraprojektina TÜ-s valmis 2002. aastal koostöös sektori töökojaga loendur, mis oli abiks Cajanuse toruga metsade võrade katteväärtuste mõõtmisel. Poolsfäärilise vaateväljaga CCD-radiomeeter kiirgusväljade nurkolenevuste uurimiseks. A. Kuusk, sektori töökoda, 1999. Kaamera on amatöörastronoomidele mõeldud ST-8, objektiiviks M. Andersoni 1969. aastal kingitud Cosmos Fish-Eye. CCD-radiomeetri skeem. CCD-radiomeetri aparaatfunktsiooni mõõtmine.  

  CCD-radiomeetriga mõõtmine. CCD-radiomeeter Tõravere energiavõsa peegeldusindikatrissi mõõtmas. Arvutijuhitav lennukispektromeeter UAVSpec. J. Kuusk, sektori töökoda 2006. UAVSpec baseerub Zeissi minispektromeetri moodulil. Objektide tuvastamiseks on veebikaamera. UAVSpeci kaliibrimine Agalis. J. Kuusk, 2006.  

  UAVSpec-2. J. Kuusk, sektori töökoda 2007. Lisaks Zeissi minispektromeetrile ja veebikaamerale on spektromeetris ka indikatrissimõõtja, kiirendusandur ja GPS-vastuvõtja. Spektromeetrit juhib arvutimoodul Puma. Koosiinushajutajaga spektromeeter FieldSpec spektraalse valgustatuse mõõtmiseks Agalis, juuni 2007. Hispaania lennuk mõõtmas Järvselja metsade peegeldusomadusi. Juuli 2007. M. Lang ja kopteri piloot R. Vään valmistuvad UAVSpec-iga mõõtmiseks. Juuli 2007.  

  Lennukispektromeeter UAVSpec-3 koos integreeriva keraga lehtede peegeldumis- ja läbilaskespektrite mõõtmise statiivil. 2008. Alustaimestiku peegeldusspektrite mõõtmine UAVSpec-3-ga. J. Kuusk Järvseljal 2008 suvel. Piloodita väikekopter JR Voyager 260 GSR kaugseiremõõtmisteks. 2008 suvel Tõraveres. 2009. aasta suveks valmis UAVSpec-4-SWIR. J. Kuusk, sektori töökoda. SpectraVista spektromeeter HR-1024 Agalis spektraalset valgustatust mõõtmas. Suvi 2009.  

  Cimeli päikesefotomeeter CE-318 atmosfääri läbipaistvuse mõõtmiseks. Esimene katse viia lennukispektromeeter UAVSpec-3 üles piloodita kopteriga 2010 suvel Tõraveres. Indikatrissimõõtja metroloogiline uurimine. Indikatrissimõõtja aparaatfunktsiooni mõõtmine arvutijuhitaval 2D pöördlaual. 2010. aastal valmis Järvseljal 10x10-meetrine peegeldusetalon kaugseiremõõtmiste toeks. Projektijuht A. Kuusk, finantseeris Euroopa Liit, peatöövõtja Cobra Grupp Siimustist.  

  Subarktilise taimestiku peegeldusspektri mõõtmine SVC HR-1024 ja kardaanil optilise sisendiga Abiskos (Põhja-Rootsi) suvel 2012. Mõõdab J. Kuusk. Taras Kazantsevi foto. Spektraalse valgustatuse mõõtmine UAVSpec-3-e ja koosiinushajutajaga Kilpisjärvil suvel 2012. Järvselja peegeldusetaloni indikatrissi mõõtmine Soome Geodeesiainstituudi spektrogoniomeetriga FIGIFIGO. Maria Gritsevitš ja JOuni Peltoniemi, juuli 2016.